Tartus käis pingeline pranglimine

Konguta kooli 1. klassi tüdruk Anete Aasmäe oskas pranglimise võistlusülesandeid vaadates küll üllatunud nägu teha, kuid tegelikult läks tal numbrite liitmine-lahutamine ladusalt ning üle paari sekundi ülesandele ei kulunud. Foto: Margus Ansu

«Mul on matemaatikaanne kaasa sündinud ja ma olen juba sünnist saadik pranglinud,» ütles Sillaotsa põhikooli 2. klassi õpilane Karlis Põldoja, kes oli üks 138-st eile Tartumaa koolide pranglimise finaalis osalenust.

Pranglimine on aja peale peast arvutamine, mida harrastab Eestis umbes 30 000 inimest. Kooliõpilastele nagu Karlis Põldoja on pranglimine suisa hobi, mida harrastatakse nii koolis kui kodus.

Peast arvutamine on lapsi sedavõrd arendanud, et 2. klassi õpilaste matemaatikaoskus küünib juba 7. klassi tasemele.  

Lapsed nõuavad Sillaotsa põhikooli klassiõpetajalt Annika Tõnuristilt raskemaid ülesandeid.  «Ma lubasin neile seits­­menda klassi ülesandeid,» naljatas õpetaja.

Päris seitsmenda klassi materjali Tõnurist õpilastele siiski ei andnud, kuid prangli­­jatele tuleb tavalises koolitunnis küll lisaülesandeid leida. Tavaliselt on neil selge juba viiekohaliste arvudega peast arvutamine, kuigi 2. klassis eeldatakse neilt vaid 100 piires arvutamist.

30 tehet minutis

 «Ma ei jõua mõnikord veel mõtlemagi hakata, kui neil on juba vastus pandud,» kirjeldas Tõnurist pranglimist. Ise on õpetajad samuti võistu arvutamist proovinud, kuid kõik kinnitasid kui ühest suust, et täiskasvanute rühmades on tehted ikka päris rasked.

Pranglimise looja Kalev Põldsaare sõnul arvutavad parimad pranglijad nelja minutiga 120 tehet. See jätab ühele tehtele umbes kaks sekundit. Põldsaare mõte prang­­limise programmi luues oligi luua alternatiivne võimalus töövihikule, kus  poleks võimalik 120 tehet nii kiiresti kirjutada.

Sirgujate vanuserühma (1.–3. klass) laste sõnul oli neile kõige keerulisem lünkamine.  See on siis, kui sul on antud üks arv ja pluss ja lünk ja võrdub näiteks üheksa,» kirjaldas tundmatu leidmist ehk lün­­kamist 2. klassi poiss Sander Radionov.

60-aastane pranglija

Pranglimise programmi lõi Prangli saarel koolidirektorina töötanud Kalev Põldsaar selleks, et kohalikud inimesed õpiksid arvutit kasutama.

Praeguseks on sellest Miksikese portaali osana välja kasvanud keskkond, kus pranglijad arvutavad lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Sloveenias. 

Täiskasvanute klassides võib harjutada ka kümnendmurdudega peast arvutamist. Võistlustel on täiskasvanutel võimalik pranglida negatiivsete arvudega arvutamist.

Võistelda saab neljas vanuserühmas: sirgujad, oskajad (4.–6. klass) ning kaks täiskasvanute rühma – meeste ja naiste rühm (õpilased alates 7. klassist ja täiskasvanud).

Põldsaare sõnul on vanim pranglija 60-aastane.

Erinevate vanuseastmete pranglimistehted genereerib programm juhuslike arvudega.
Tehete eest saab punkte vastavalt sellele, kui raske ülesanne juhtub olema. Vähem punkte saab nulliga lõppevaid arve sisaldavate liitmiste-lahutamiste eest, rohkem teise kümnesse üle kantavate järkudega tehete eest.

Proovi ise kodus järele

1. tehe: -23 x (-37) =     (parimate aeg 4 sek)    2. tehe: 47 319 + (-29 531) =    (parimate aeg 3 sek)