«Ei saa jätta võimalust kasutamata,» rääkis verise ninaalusega Margus Kaasik 50,6 kilomeetri peal asuvas Astuvere toidupunktis murul istudes ja energiageeli süües, tagaveljeta ratas kõrval vedelemas.
Ketid ja kummid kippusid streikima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned kilomeetrid enne päästvat soolakurgi- ja banaanipeatust oli ta ratta kumm katki läinud ning nii leidis ta end näoli porist.
Enamasti ongi abi vaja katkiste kummide ja kettidega, rääkis neoonvesti ja tunkedega rattamehaanik Timmo Tiitus ning lisas, et eelmise aastaga võrreldes on sel korral päris rahulik. «Eelmisel korral läks ikka piduritrosse ja käiguvahetusi,» kirjeldas ta.
Vaevalt jõudis ta seda öelda, kui kohale veeres Norman Aas, kes viimased kümme kilomeetrit oli sõitnud ilma käikudeta ning kümnest viis veel ka ketita. «Pooleli ma küll ei jäta, kui juba siinmaal olen!» kinnitas Aas, jättis ratta reporterile toetada ja siirdus banaani sööma.
2001. aasta Tartu maratoni nelikürituste võitja ja ühtekokku 14. korda rattamaratonil osalenud Raimo Raudik saabus mehaaniku juurde samuti katkise ketiga, mis ühe tõusu alguses oli alla andnud. Olgugi, et ketiparandus veidi aega võttis, kinnitas temagi, et ei kavatse sõitu pooleli jätta, sest seda pole ta mitte kunagi teinud.
Tehnika vingerpussid
Ajal, mil kiireimad mehed olid juba Elvas finišikoridoris ning raadio kaudu edastati teateid Allan Orase ja itaallase Marzio Deho lõpuheitlusest, jõudis Astuverre Teet Kerem, valas energiajoogile magususe vastu vett juurde ja naeris, et mõned lõpetavad, kui tema on alles poole peal. «Vorm on sel aastal kehv, aga ilmselt teen ikka parema aja, sest varem on alati midagi katki läinud,» jutustas ta ja meenutas eelmist aastat, kui ta viis viimast kilomeetrit rattaga läbi pori jalutas.
Justkui mehaanik Tiituse rahuliku hinnangu kiuste ei raugenud parandust vajavate rataste voog kuidagi. «Pange kindlasti kirja, muidu mul naine ei usu kodus, mis juhtus,» naeris Margus Jaago ja lisas, et õiged mehed sõidavadki ilma sadulata.
Tema rattasadula kinnituspolt murdus ära ligi 15 kilomeetrit enne selle vestluse toimumist ning nii oleks ta sõitu ka jätkanud, kui mööda sõitnud Ahti Kuuseväli talle oma istet poleks jätnud, millest ta ise sadulaposti murdumise pärast loobus.
Tegelikult oli kahe erineva sadulaposti ja istme ühildamisega tegemist kõvasti, aga kui Jaago ise juba kannatamatult sadulata ratta selga tahtis hüpata, siis leidis mehaanik õnneks siiski võimaluse istme fikseerimiseks.
Esimest korda rattamaratonil osalenud Merlin Oja oli 50 kilomeetrit läbides väga rõõmsas tujus. «Stardis sain kohe naela kummi, aga kui need hirmsad mudaaugud välja arvata, siis edasi on ikka super sõit olnud,» kiitis ta ja arvas, et esmase emotsiooni pealt võiks järgmisel aastal ka tulla.
Plahvatuslik algus
Hoogsalt alustas ka eile raja kõige kiirem mees olnud Erki Pütsep, kes võttis liidrirolli juba esimestel kilomeetritel ning ei andnud teistele isegi võimalust. Sõidu kestel oli vahe jälitajatega poolteise minuti ringis. «Tänane strateegia oligi kohe alguses rünnata. Kuna raja algus on kõige raskem, siis mõtlesin, et teengi sõidu endale füüsiliselt raskeks ja ründan kohe,» sõnas Pütsep.
Parim eestlanna Janelle Uibokand kinnitas, et tuli juba starti heade mõtetega, kuid naiste arvestuses kolmandale kohale jõudmine oli tema jaoks siiski suur üllatus.
89 km tulemused
1. Erki Pütsep ajaga 2:38:54
2. Allan Oras 2:40:09
3. Marzio Deho (Itaalia) 2:40:11
Naiste arvestus
1. Lelde Ardava (Läti) ajaga 3:04:16 (üldarvestuses 120.)
2. Dana Rozlapa (Läti) 3:10:13 (171.)
3. Janelle Uibokand 3:13:05 (199.)