Eilseks oli 15. Tartu rattamaratonile registreerunud 5219 inimest 12 riigist. Lisaks Baltikumile ja põhjamaadele on esindatud Venemaa, Ukraina, Itaalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. 89-kilomeetrisel põhidistantsil stardib 3255 inimest, neist 3031 meest ja 224 naist.
Osalejate keskmine vanus on 37 eluaastat. Lühemale ehk 40-kilomeetrisele rajale läheb 1964 inimest, neist 1327 meest ja 637 naist, keskmine vanus 35.
Tänavu tuleb rajale oma rattamaratonil osalemise juubelit tähistama 77 inimest. Tartu Postimehel õnnestus kuuelt rahvasportlaselt uurida, mis neid siiani varasügisel metsa müttama ajab ning mida nad mäletavad esimesest sõidust.
Riina Toomis hindab sõitjate sõbralikkust
Praegu 42-aastane Riina Toomis võitis naiste arvestuses esimese ja kolmanda rattamaratoni. «Esimene sõit ei olnud üldse nagu võistlus,» meenutab ta, «kõik olid väga sõbralikud ja rahvamass läks sõitu nautima, sõideti soliidsemalt ja viisakamalt.» Nüüd on sõitjad Toomise arvates jõhkramad ega arvesta üksteisega, sest tahetakse kõigest väest sõbrast või naabrimehest parem olla.
Seekord stardib ta lühemal distantsil. «Ei tasu pikale end tapma minna, kui pole aega treenida,» selgitab Toomis põhjust, miks seekord osaleb 40-kilomeetrisel rajal. Kohvikus töötav ning end ka judotreenerina teostav Toomis pole sel aastal lihtsalt rattasadulasse rohkem sattunud kui paarisaja kilomeetri sõiduks.
Neljateistkümne maratoni jooksul on ta näinud erinevaid sõitjate gruppe. Harrastajate pundis sõitmist nimetab ta korraga põnevaks ja naljakaks, sest inimesed võitlevad rajaprofiiliga väga erineval moel.
Marje Raudsepp treenib tööle sõites
57-aastane Marje Raudsepp eraldi rattatrenni ei tee, aga tal ei ole seda vajagi, sest kõikidel maratoniaastatel on ta terve suve rattaga tööl käinud – 25 kilomeetrit pikemat või 17 lühemat teed pidi. Nii igal hommikul ja õhtul.
Sel aastal on Raudsepp rattasadulas läbinud juba 4000 kilomeetrit. See ei ole siiski kogunenud vaid tööle sõitmisega, sest seljataga on ka kogu Samsungi rattamaratonide sari. «Ma ei võistle kellegagi, sõidan mõnuga,» selgitab ta oma sõidufilosoofiat.
Staažika osalemise kohta ütleb spordidaam, et ega muud saladust olegi, kui lihtsalt igal aastal kohale minna. Esimestel aastatel pedaalis ta end ka pjedestaalile, viimastel aastatel on sõitjate tase palju tõusnud. «Aeg läheb järjest paremaks, aga koht jääb ikka kaugemaks,» räägib ta pöördvõrdelisusest rattamaratonil.
Aivar Paal ootab Harimäe tõusu
45-aastane Aivar Paal nendib, et sel aastal on ettevalmistus kahjuks kesiseks jäänud. Hoolimata vähesest treenitusest läheb ta siiski pikemale distantsile, aga mitte võistlema, vaid seda läbima. Nii on see tal kulgenud juba õige mitmel aastal.
«Võidusõitmine sai läbi siis, kui rada pikemaks tehti. 63 kilomeetrit oli võiduajamiseks paras, nüüd 89 on rohkem matkamine,» räägib ta ja lisab õpetussõnaks, et tähtsaim on rajale mitte tühja kõhuga minna, muidu saab energia otsa.
Esimesele rattasõidule minnes oli mehe jaoks uus nii rada, üritus kui ka kogemus, sest rattatreeningutest oli selleks ajaks möödunud 15 aastat. Teisel aastal läks ta starti juba kogutud teadmiste ja suure huviga. Kord palavikuga startinuna mõtles ta ka tagasipööramisele, kuid enne algas metsatee, kus enam pööramiseks ruumi ei olnud.
Raja üheks murdepunktiks nimetab ta Harimäe tõusu. «Sinnamaani on rahulik, aga seal tõusu peal näeb juba õige kõveraid nägusid,» jutustab ta ning lisab, et teisi kannatajaid nähes saab ta ise justkui võitlusindu juurde.
Priit Raudsepp tunneb sügise saabumist
Nagu lihtne arvutustehe selgitab, oli 28-aastane Priit Raudsepp esimese maratoni ajal 14-aastane koolipoiss. «Nägin Pirita Hawaii Expressi aknal reklaami ja mõtlesin, et jube kihvt asi,» meenutab ta. Et ise Tallinnast Otepääle saada oli keeruline, rääkis ta ära ka oma klassivenna Paul Kerese, kelle isa pakkis rattad Ford Taurusesse ja sõidutas nad varahommikul Lõuna-Eestisse ning õhtul tagasi.
«Algusaastail oli ikka väga harjumatu see tunne, kuidas tuhatkond ratturit külg külje kõrval 60-kilomeetrise tunnikiirusega langust sõitsid,» kirjeldab Raudsepp emotsioone rajal. Enne starti varahommikul läbi Eesti Otepääle sõites on ta aga harjunud märkama, et sügis on käes. «Seitsme- või kaheksakraadine hommikune kargus ja kollased lehed – looduses on sügise saabumine selgem kui Tallinnas,» räägib ta.
Kogu aasta vältel rahvaspordiüritusi väisav mees on sage osaleja kõigil Tartu maratoni sarja üritustel, sel aastal läbis ta ka Samsungi rattamaratonide sarja ning mõned triatlonid. Et pedaalitud on ligi 2500 kilomeetrit, hindas ta oma vormi läbi aastate parimaks.
Anti Oot elab maratonide rütmis
60-aastane Anti Oot oli Otepääl valmis juba nädala alguses. Eks ikka selleks, et rada üle vaadata ja veidi trenni teha. Rattavõistlusi alustas ta 18 aastat tagasi ning veel isu täis saanud ei ole. «Varem olid maratonid nagu matkad, nüüd on jubedaks võidukihutamiseks läinud,» räägib ta. Ootil on maratonidel käimine elustiil ning suurt osa mängib selles ka meeldiv seltskond.
Rattasõitjad on tema sõnul sõbralikud inimesed. Kui kellelgi läheb kumm katki, antakse oma varu ja pumpki käest. Ka ei ole harv nähtus, mil punti satub mõni hea anekdoodivestja ning teeb nii kõigil sõidu lõbusamaks. «Esisaja meeste hulgas see ilmselt nii ei ole, aga just seal tagapool,» täpsustab ta.
Sel aastal on ta osalenud juba 55 võistlusel, millest osa maratonid ja osa väiksemad võistlused, ning läbinud rattasadulas 6000 kilomeetrit. «Iga sõit on omamoodi lugu. Mõni on karmim, vihma ja poriga, teine jälle ilusam koos päikesepaiste ja tolmava teega,» kirjeldab ta ja lisab, et tolmava tee ilu on muidugi subjektiivne.
Kaupo Kiiver võtab asja järjest tõsisemalt
15 aastat tagasi läks nüüdseks 40-aastane Kaupo Kiiver rajale suure hurraaga. Mindi kogu sõpruskonnaga ja maratonist tähtsam oli päeva teine pool ehk saunas muljetamine. «Ilm oli päikeseline, sõit läks mööda kruusateid ja hirmus kiirelt,» meenutab Kiiver esimest, laenatud rattaga sõidetud maratoni ja lisab, et ju läks kõik hästi, sest ega ta muidu juba 15. korda starti ei läheks.
Nüüd on rattamaraton mehe jaoks aga hulga tõsisem ettevõtmine, milleks ta hoopis hoolsamalt valmistub. Samas läheb aga iga aastaga raskemaks, sest kehakaalu kipub kogunema. Sel aastal on ta siiani läbinud ligi 500 kilomeetrit, põhiliselt võistlusmomente otsides.
Läbitud rattamaratonidele mõeldes läheb mehel süda soojaks, kui meenub kord, mil tal rehv lõhkes ning ühtki varuasja kaasas ei olnud. «Hääletasin järjest sõitjaid ja üks mees andis lõpuks nii oma pumba kui ka varukummi,» räägib ta ja lisab, et ju rahvasport ikka ühendab inimesi.
Rattamaratoni ajaloost
• Maastikujalgrattad ehk bike’id mõtlesid välja ameeriklased kaheksakümnendate alguses, Eestisse jõudsid need üheksakümnendate teises pooles.
• Esimene Tartu rattamaraton oli 1998. a Norras peetava Birkebeiner-ritteti eeskujul, põhidistants 63 km ja 31 km peresõit. Läbi aastate on tehtud väikesi muudatusi, näiteks on start viidud asfaldilt maastikule.
• Esimene suurem rajamuudatus oli 2006. aasta sügisel, mil distantse pikendati 63 kilomeetrilt 89-le ja 31-lt 40-le.
• 2002. aastast kuulub võistlus UCI rahvusvahelises kalendris E1-kategooriasse.
• Viimastel aastatel on Tartu rattamaratoni finišis selgunud Eesti meistrid maastikurataste maratonis.
• 2009. aastal peeti sama võistluse raames ka selle ala Euroopa meistrivõistlused.
• Sarnaselt teiste üritustega on Tartu rattamaratoni kavas tavapärased laupäevased lastevõistlused Tähtveres. 2001. aastast köidab pealtvaatajate meeli ka päev enne põhistarti peetav atraktiivne tippsportlaste võistlus, Tartu maastikurattasprint.
15. Tartu rattamaratoni nädalavahetus
Täna ja homme
• Kl 9–19 võistluskeskuses maaülikooli spordihoones on registreerimine ja antakse stardinumbrid.
Homme
• Kl 12–17 Pasta Party.
Tähtvere spordipargis
• Kl 11–12.15 tillusõit.
• Kl 12.10–12.45 minimaraton.
11. Tartu maastikurattasprint
• Kl 12.30 eelsõidud.
• Kl 12.50 lohutussõidud.
• Kl 13.10 poolfinaalid.
• Kl 13.25 finaalid.
• Kl 13.45 autasustamine.
Pühapäeval Otepääl Tehvandi staadionil rattamaraton, Eesti MV maastikurattamaratonis
• Kl 8–9.50 stardimaterjalide väljastamine.
• Kl 10–12.50 stardimaterjalide väljastamine 40 km sõidule.
• Kl 10 89 km start.
• Kl 13 40 km start.
Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses
• Kl 12.50 võitja finiš.
• Kl 14.15 autasustamine.
• Kl 18.30 suletakse finiš.