Metsloomatohter aitas kotka lendu

Metsloomaarst Madis Leivits rääkis reedel Kavastus merikotkast vabastades, et päris ilus oli vaadata, kuidas võh­matu lind treeningu käigus muutus heaks lendajaks. Foto: Margus Ansu

Ameerikas metsloomade arstiks koolitatud Madis Leivits pani räsitud merikotka tiibadele tuule alla. Maaülikooli loomakliinikus kosunud lind pääses taas vabadusse reedel Emajõe Suursoo lähistel Kavastus.

Päästeamet käis augusti keskel väljasõidul Aegna saarel, mürske kahjutuks tegemas. Tagasiteel märkasid päästjad meres midagi kahtlast. Selgus, et vees kaklesid kotkad. «Üks istus teisel seljas ja tagus seda teist nokaga pähe,» kirjeldas päästeameti reageerimisbüroo Lääne-Harju piirkonna juhataja Tiit Umbsaar.

Kui päästjad lähenesid, tõusis tugevam kotkas lendu, aga teine ei suutnudki seda. Paadi kõrval sulberdas lind siiski lähedaste rannakivideni. Kivil istuda räsitud kotkas aga ei saanud, sest Aegna kohalik merikotkapaar ründas pikeerides.

Loodushoidlikud päästjad sekkusid taas ja paigutasid suhteliselt loiu kannatanu jopet abiks võttes tühja otsingukoerte puuri.

Augusti 14. päeval jõudis kolkisaanud merikotkas Eesti maaülikooli loomakliinikusse. Tema eest hoolitses siis juba Eestimaa Looduse Fondi (ELF) töötaja, USA Virginia osariigis metsloomatohtri koolituse saanud Madis Leivits, kes tegi kliinilise läbivaatuse ja röntgenipildid.

Tiivaveenist võetud vereproov näitas, et valgeid vereliblesid leidus suhteliselt palju ja punaseid vähe. Algas põletikuvastane ja vereloomet toetav ravi, lisaks tasakaalustatud toit.

Tohter Leivits hindas Aegnal kanda kinnitada üritanud kotka vanuseks 3-4 aastat. «Suur ilus lind, kes otsib omale territooriumi.»

ELF, maaülikool ja keskkonnaamet on kokku leppinud, et Tähtvere väljal paiknevas kliinikus hoolitsetakse võimaluse korral abivajavate metsloomade, eelkõige harulduste eest. Karvased ja sulelised patsiendid jõuavad Madis Leivitsa hoole alla keskkonnaameti vahendusel (tel 1313).

Lennuharjutused Tähtveres

20. augustil, taasiseseisvumispäeval, tegi kotkas Tähtveres esimese treeninglennu.

See ei sündinud muidugi kotka tahtmise kohaselt. Jalad oli seotud ja lennukaugust piiras langevarjurite atribuutikast pärinev saja meetri pikkune tugev nöör, mida teisest otsast hoidis Leivits. Nöör libises tohtri spetsiaalkinnaste vahelt läbi paraja vingumisega, kui taevaavaruste valitseja järjekordse vägeva lennusööstu tegi.

Tartlased ei osanud kotka igapäevastele lennuharjutustele tähelepanu pöörata. Oligi hea, sest metsloomad ei vaja kahejalgsete tähelepanu. Inimestega liigharjunud loom võib ohtlikuks muutuda. Treeningunööri otsas rähkleva kotka pilk kõneles selgelt, et erilist poolehoidu ei tundnud ta ka oma ihuarsti vastu.

«Lindudel on oma kogu kohta suured silmad,» selgitas Madis Leivits. «Kui inimesel oleksid sama suured silmad, oleksid need greibisuurused.»

Oma praegust ametit hakkas Madis Leivits õppima ornitoloogist isa Agu Leivitsa kõrvalt 1993. aastal, mil Pärnumaal Nigula looduskaitsealal sai metsaraie ohvrina abi üks hiireviu. 2006. aasta talvel osales noormees maaülikooli tudengina merelindude päästeoperatsioonis Loode-Eesti rannikul.

Virginia osariigis metsloomade haiglas töötatud aasta andis ainulaadse kogemuse ja elukutse. «Sinna saabus aasta jooksul 2500 patsienti ja inimesed annetasid kliinikule sama ajaga miljon dollarit.»

Haigla metsloomadele

Madis Leivits sooviks ka maaülikooli loomakliiniku juurde luua paremad tingimused metsloomade abistamiseks ning plaanib veterinaariatudengitele lugeda metsloomade meditsiini valikkursust.

Loomakliinikus terve kilo juurde võtnud merikotkas pääses taas vabadusse 7. septembri keskpäeval Emajõe Suursoo lähistel Kavastus. Talle turjale kinnitatud raadiosaatja (vt looduskalender.ee lindude rändekaarti) teatab, et esimesed päevad on lind veetnud oma vabastamispaiga läheduses.

Kotkauurija Urmas Sellis oletab, et kotkas läheb tagasi sinna, kust ta seiklused algasid. «Vaevalt küll, et Aegnale. Võib-olla pärineb ta Naissaarelt või hoopis Soomest. Kui ta on sealkandis pesitsenud, siis läheb ta kindlasti mere äärde tagasi.»

Eestis elab üle 200 paari merikotkaid. Urmas Sellis ütles, et meie  veekogud pakuksid toidulauda ka 400 paarile, kuid pesitsuskohti ei pruugi nii paljudele jätkuda.

Metsloomaarsti esimene reegel
• Taga enda ja abistajaskonna ohutus, sest vigane tohter ei saa enam looma aidata.