Kärbitud koolide elu loksub vaikselt paika

Forseliuse gümnaasiumi keeleõpetaja Sirje Tarraste rääkis, et nii mõnigi gümnaasiumiõpetaja tunneb, et põhikoolis on tal raske õpetada, ja lahkub seetõttu. Tema ise on õppinud nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpetajaks ja on paremas olukorras. Koormuse ja palga vähenemisega seisab aga silmitsi temagi. Foto: Sille Annuk

Gümnaasiumi kadudes peavad õpetajad lisatööd otsima. «Kõige hullem oli eelmisel aastal,» arvas Forseliuse gümnaasiumi direktor Tiiu Millistfer. Kolleeg Toomas Kink Raatuse gümnaasiumist usub aga, et ega see aasta kuigipalju kergem tule.

Raatuse ja Forseliuse gümnaasium olid esimesed, millesse n-ö käärid sisse löödi ja hakati neist põhikoole vormima. Mõlemas koolis on jäänud veel üks gümnaasiumiklass, mis lõpetab tuleval kevadel. Kaks aastat ei ole uusi gümnasiste vastu võetud, järgmisest sügisest jätkatakse põhikoolina.

Linnal olid head põhjendused: kooli tulevaid lapsi on statistika põhjal järjest rohkem ja neile on kindlasti õppekohta vaja. Keskhariduse soovijaid jääb aga järjest vähemaks, seega on vaja pigem põhikoole kui gümnaasiumeid.

Õpetajad teistest koolidest

Head põhjused ei tee koolile muudatusi valutumaks. Eriti raskes olukorras on gümnaasiumiõpetajad, kellel pärast viimase 12. klassi lõpetamist enam oma koolis tööd ei ole, kuid neid on õnneks üsna vähe.

Koos gümnaasiumiga kaob Forseliuses vajadus näiteks mitme keeleõpetaja järele, sest põhikoolis ei õpetata soome ja hispaania keelt. Töö kaotab filosoofiaõpetaja. Teistel jääb aineid vähemaks.

Millistfer rääkis, et õpetajaid on praegu koolis 33 ning 13-l neist on juba osaline koormus. Osakoormusega õpetajate hulgas on neid, kellel on nädalas vaid kaks tundi, on ka poole koormusega õpetajaid.

Näiteks käib bioloogiaõpetaja ülikoolist, keemiaõpetaja tuleb oma kuut tundi andma teisest koolist. Oma kooli füüsikaõpetajal jäi gümnaasiumi kadudes alles vaid kaheksa tundi nädalas ja ta pidi juurde otsima töö teises koolis.

Suuremad liikumised said eelmise aastaga mööda, selleks aastaks on neid ilmselt vähe järele jäänud.

«On olnudki lahkumisi ka seetõttu, et õpetaja teab, et tal perspektiivis ei ole täiskoormust, ja siis ta otsibki teise koha,» rääkis Millistfer lahkujatest, kuid ei mõistnud neid hukka. «See on täiesti normaalne käitumine.»

Forseliuse koolis võõrkeeli õpetava Sirje Tarraste sõnul on kõige lihtsam ikkagi võõrkeelte ja reaalainete õpetajatel, neid otsitakse igal pool ja nemad saavad pigem valida. Teistel on uut kohta leida juba raskem, eriti näiteks kunsti- või käsitööõpetajatel.

Tema ise oma koolist lahkuda ei kavatse, kuigi gümnaasiumi kadudes on jäänud tunde järjest vähemaks ja kevadel kaob viimane.

«Ma olen selline universaalne inimene, ma olen klassiõpetaja diplomiga ning põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja diplomiga, nii et mul on sisuliselt ükskõik, kus ma töötan,» rääkis Tarraste, kes varem on pidanud ka õppealajuhataja ametit.

Raatuse kooli direktor Toomas Kink rääkis, et õpetajate liikumist on olnud ka enne suuri muutusi. Kes on arvanud, et teises koolis on rohi rohelisem, kellel mingid muud põhjused.

Ka tema kinnitas, et eelmisel aastal olid suuremad muutused juba ära, mõned läksid omal soovil ja mõned koondati. Mida toob lahkujate osas uus kevad, seda veel ei tea. «Ega ma ju inimeste peade sisse näe,» muigas Kink ja arvas, et ega enne kooliaasta lõppu targemaks ei saagi, üldjuhul jääb õpetajate lahkumine just suveaega.

Koormus muutub

Raatuse kool on aga selles mõttes heas seisus, et järelejäänud õpetajate seas pole kedagi, kes 12. klassi lõpetamisega oma töö täiesti kaotaks. Oma õpetajatel on tunnid ka põhikoolis, suunatunde annavad aga inimesed väljastpoolt kooli, kellel on töö mujal olemas ja kes gümnaasiumis käisid lihtsalt kõrvalt tunde andmas.

Kooli jäävatel õpetajatel koormus muidugi muutub, mõnel väheneb, mõnel kasvab, kuid see olevat iga-aastane probleem.

Selle aasta suureks tööks nimetab Kink järgmise õppeaasta ettevalmistamist, sest põhikooliks muutudes tuleb ringi teha kogu dokumentatsioon ning muuta ka kooli imagot.




Kas teate?

Koolide tulevik
• Kevadel lõpetavad viimased gümnasistid Forseliuse ja Raatuse gümnaasiumis.
• 2014. aasta kevadel lõpetavad viimased gümnasistid kunstigümnaasiumis ja Karlova gümnaasiumis ning vene lütseumis.
• Tartusse jääb kuus gümnaasiumi ja kaksteist põhikooli.