Hiinalinnas, poolsada aastat tagasi Nõukogude sõjaväelastele kiiruga ehitatud linnajaos, elab kolmes lagunenud majas ametlikult veel kümmekond tartlast. Mai lõpus peaks Hiinalinn olema inimtühi.
Hiinalinna viimased elanikud pakivad asju
19. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin ei ole mingit elu, olen väga õnnelik, et minema saan,» rõõmustas Hiinalinnas Põhja puiestee 47 elav Katerina Samuta. Ta on 1990. aastast oodanud päeva, mil saab 38 aastat koduks olnud maja ukse viimast korda kinni panna.
Uue elukoha lootuses pakkis Katerina Samuta läinud suvel juba kõik oma nõud kokku, aga uus elukoht jäi siis saamata. Nüüd pakib ta jälle asju, sest Tartu linnavalitsus on leidnud Katerina Samutale ja Hiinalinnas peale tema veel kahes majas elavatele inimestele korterid.
Aitab küll!
Katerina Samuta kolib oma päevinäinud kolmetoalisest korterist peagi Kalda teele kõigi mugavustega ühetoalisse elamisse.
«Mis te ise arvate, kas mul on sellest kohast kahju ära minna,» esitas Katerina Samuta retoorilise küsimuse. «Maja katus jookseb läbi, pean muudkui kausse alla sättima. Teises otsas elasid kaua kodutud, mingit rahu ei olnud. Kardan siin tulekahju. Kardan, et tullakse röövima, kuigi mult pole midagi peale vanade räbalate võtta…»
Tema naabruses Ida 66 majas käib samuti pakkimine. «Lootsime siit juba eelmisel aastal minema saada, aga linnal lõppes korterite ostmise raha otsa,» ütles Ida 66 majas elav mees, kes ei tahtnud oma nime avaldada. «Osa asju on meil juba koos. Aitab küll!»
Ida 66 maja inimestele muretses linnavalitsus kolm eluruumi, andis Hiinalinna viimaste elanike ümberasutamisest ülevaate Tartu linnavalitsuse eluruumide teenistuse vanemspetsialist Heidi Käärt.
1981. aastast Ida 66 majas elavale naisele ja ta emale osteti Kalda tee kortermajja 46-ruutmeetrine kolmetoaline korter. Naise nooremale pojale soetas linnavalitsus ühetoalise korteri Tuglase tänavale. Vanem poeg koos abikaasa ja kahe väikese lapsega hakkab elama senise kodu lähedal Lääne tänaval kahetoalises kor-teris, mille ostmiseks käib linnavalitsus välja 445 000 krooni.
Kõik need Hiinalinna viimaste elanike uued kodud kuuluvad Tartu linnale, sinna ümberasujatega sõlmib linnavalitsus viieaastase rendilepingu.
Viimane lammutamine
Hiinalinna kolmandas asustatud majas elav Sergei Ivanovitš Kuznetsov, Raadil asunud Nõukogude lennuväe endine radist-laskur, jääks parema meelega talle 1982. aastast koduks olnud majja Lääne 43, varem Kolhoznaja 43.
«Korter küll antakse, aga millega ma selle eest maksan,» kurjustas Kuznetsov. «Paar kuud jõuan maksta, siis jään võlgu. Kus siis elada, kui mind linna pinnalt välja lüüakse? Kas pean hakkama pudeleid korjama?»
Uue elukoha mugavustest 2300-kroonist vene sõjaväepensioni saav ligi 60-aastane mees ei hooli. Tema praegune ahiküttega väike kahetoaline korter on tükk aega kütmata, puid ei ole. «Ma pole täna vormis,» vabandas mees.
Sotsiaalkorter on temalegi olemas, kinnitas Heidi Käärt. Kava järgi ajab linnavalitsus sel kuul Hiinalinna viimaste elanikega ümberasumise paberid korda, aprill on kolimiskuu ja mai lõpuks peaksid kolm viimast barakki lammutatud olema.
Valitsus andis Hiinalinnas asunud 80 barakki Tartu linnale üle 1994. aastal. Aastatega on 24 barakki ise hävinud, peamiselt tulekahju tõttu, ning 53 vana elamist on lammutanud linn.