Tartu Postimees esitas kaheksale tartlaste valitud riigikogu liikmele kaks küsimust:
1. Eesti pole võtnud laenu, et valmis ehitada neljarealist Tallinna-Tartu maanteed, miks me siis peame ESMi kaudu aitama neid riike, kes on oma kiirteed valmis ehitanud, kuid ei jõua võetud laene tagasi maksta?
2. Kas teie hääletate riigikogus ESMi ratifitseerimise poolt või vastu?
Laine Randjärv
Reformierakond
1. Loomulikult oleme mures nende riikide pärast, kes ei hoia oma eelarvet korras, nagu Eesti seda teeb. Abilaenu tingimustel sunnime neid riike läbi viima struktuurseid reforme ja kärpima kulusid. See on ka Eestile kõige vähem kahjulik lahendus – tuleb mõista, et Euroopa Liit on ühtne majandusruum. Oluline on märkida, et Eesti ei kingi nendele riikidele midagi, tegemist on vaid garantiiga.
2. Kavatsen hääletada poolt.
Rait Maruste
Reformierakond
1. Küsimus ei ole ainult maanteedes, vaid palju-palju laiem. Kui oleks algselt kinni peetud Maastrichti kriteeriumitest, poleks ehk kogu kriisi sellisel määral olnud.
2. Hääletan poolt, kuigi liberaalse majandusdoktriini seisukohast on see meede üksi jama – võlgades pank tuleb vabalt toimivas turumajanduses põhja lasta nagu ka riik, kes oma rahandusega hakkama ei saa. Solidaarsuse seisukohast on asi 50:50 (oleme saanud, peame ka andma. Minu jaoks on määrav riigi strateegiline huvi, s.t olla stabiilses Euroopa Liidus. Ja kui selle heaks peab ka maksma, siis tuleb seda teha, see on üksnes raha, mitte inimelud ja saatused.
Peeter Laurson
IRL
1. Tallinna–Tartu maantee ehitus liigub plaanipärases tempos eelarve võimalusi järgides. Euro kasutuselevõtt lõi aga paljudes riikides pettekujutluse, et monetaarriski maandamine lubab lõtva eelarvepoliitikat, et riigieelarve puudujääke on võimalik lõputult rahastada. Kriisi saabudes kõik muutus. Raskused ühtedes riikides võimendasid neid järk-järgult ka teistes. Ebastabiilsus muutus rahvusvaheliseks probleemiks. Paljude riikide võlgade suhtes kadus pankade usaldus. Pankade bilansid vähenesid ning majanduse uued tagasilöögid said alguse investeeringute ja tarbijakindluse vähenemisest ning tööpuuduse kasvust.
Euroala ebastabiilsuse lõhkumiseks peab tagama tugeva jä-relevalve riikide eelarvete ja makromajanduslike probleemide üle. Riikide suhtes, kes ei pea reeglitest kinni, peab olema võimalik kiiresti rakendada sanktsioone.
Kahjuks on hädas olevate riikide tehtud vead toonud kaasa võlakoormad. Loodav stabiilsusmehhanism võimaldaks range järelevalve all hakata andma laenu riikidele, kes on nõus stabiliseerimistingimustega, majanduse korrastamiseks ning sellega tõkestada ebastabiilsuse suuremat laialikandumist teistesse riikidesse. Stabiilsuse kadumine Euroopas halvendaks järsult kõikide Euroopa riikide majandusseisu ning julgeolekut. ESM on otseselt vajalik ka meie riigi eelarvevalikute kaitseks ning stabiilsuse tagamiseks. Kindlasti ei tohi ESMiga liitumine tekitada puudujääki meie oma eelarvesse.
Lisaks tuleb tõsiselt kaaluda Euroopas ühtse pensionide ja lapsetoetuste süsteemi loomist. Samuti luua mehhanismid, millega oleks võimalik kompenseerida ELi riikide pensionide ning lastetoetuste suuri erinevusi – praeguse seisuga võiks suurim kompensatsiooni saaja olla Eesti.
2. Toetan ESMi aluslepingu ratifitseerimist tingimusel, et riigi rahalised kohustused võetakse vastu põhiseadusega kooskõlas riigikogu otsusega.
Tõnis Lukas
IRL
1. Kuigi mulle ei meeldi, kui ESMis kahtlejaid süüdistatakse rehepapluses – nagu sooviksime teiste raha vastu võtta, aga ise mitte vastu anda –, pean rõhutama, et suur osa meie tee-ehitusest käib siiski Euroopa teiste riikide maksumaksjate toetuste arvelt.
2. ESMil kui meil käibiva raha garanteerimismehhanismil on sügav sisu. Samas võib minu hääletamismotiiviks olla ka rahulolematus sellega, et praegu ees seisvat otsust serveeritakse kui ühekordset, mitte rääkides asjaolust, et Brüsselis käivad sellega seotult ka ettevalmistused, et muuta Euroopa Liitu senisest veel tunduvalt tsentraliseeritumaks.
Eelnevalt on meie eestkõnelejad lubanud kõik riikide iseseisvust piiravad Euroopa seniste aluslepingute muutmised panna rahvahääletusele, kuid uus suhtumine näikse olevat, et neid otsuseid saab teha ilma rahvalt täiendavalt luba küsimata.
Heljo Pikhof
SDE
1. Mina ei hääleta ESMiga liitumise poolt mitmel põhjusel. Esiteks ei aita see lahendada rahakriisis vaevleva ELi tegelikke probleeme. Selle asemel, et osa riike juba praegu maksejõuetuks kuulutada, lükatakse ESMiga seda paratamatust vaid edasi. Kokkuvõttes on kahjud ELi riikide majandusele, sh Eestile, palju suuremad ja ESMiga liitunud riigid nii esialgsete sissemaksete kui ka hiljem sissenõutavate summade võrra vaesemad. Eesti puhul võib see tähendada üle 1,3 miljardi euro.
Kui mul oleks praegu sisemine veendumus, et ESM aitaks lahendada tekkinud võlakriisi, mitte ei lükkaks paratamatust edasi, oleksin ESMiga liitumise poolt, kuid paraku mul seda veendumust ei ole.
Teiseks, kui juba ollakse ESMiga liitunud, siis tagasiteed ei ole. Praegu on ESMi aktsiakapital kokku 700 miljardit eurot, kuid puudub kindlustunne, et seda suurendama ei hakata. Kuna pole määratletud, kui palju laenu ühele hädasolijale antakse, võib üsna ruttu juhtuda, et esialgu planeeritud aktsiakapitalist ei piisa ning seda soovitakse suurendada. Ligi rääkis riigikogus hapniku andmisest, ja siis me jäämegi seda hapnikku andma.
Samuti pole kindlustunnet, et olukorras, kus näiteks Eesti parlament otsustab hädasolijale laenu mitte anda, see siiski võetakse. Kuigi ESMi juhatajate nõukogu võtab üldjuhul otsuseid vastu konsensuse alusel, on selle mittesaavutamise korral võimalik kohaldada teatud tingimustel nn eriolukorda ja võtta otsus vastu lihthäälteenamusega. Ükspuha, mida me Eesti parlamendis ka ei otsustaks, suured otsused tehakse üle meie pea.
Kolmandaks, praegune valitsus kutsub üles olema solidaarne Euroopa Liiduga, kuid seesama valitsus ei tea, mida solidaarsus tähendab, kuna ei oska olla solidaarne oma rahvaga. Eestis on sündimus taas drastilises languses. Kui Reformierakond arvutab lisakulu, mida lastetoetuste reform maksma läheb, siis mina küsin: kas üldse saab olla midagi tähtsamat oma rahva püsimisest. Ei saa uskuda, et Kreeka laste toetamine on sellest olulisem.
2. Sellele küsimusele ma vastasingi.
Margus Tsahkna
IRL
1. Eesti liitumise suhtes ESMiga olen väga skeptiline ja seda mitte kiirteede ehitamise või mitteehitamise pärast, vaid põhimõtteliselt. Rahandusminister ütles riigikogu ees seistes, et ESM ei ole sisuliselt probleemi lahendus, vaid hapnik, mis annab aega lahenduse leidmiseks. Eestil on praegu tohutu poliitiline surve – kas me oleme Euroopaga solidaarsed või mitte. Meile tuletatakse meelde, et kuna saame suuri toetusi ja hakkame neid ka edaspidi saama, siis on meil moraalne kohus teistele appi minna.
Tuletan aga meelde, et ESM ei ole Euroopa Liidu institutsioon ega puuduta seda kokkulepet. ESM läheb sisuliselt vastupidises suunas ELi senise otsustusprotsessi põhimõtetega, kus hoolimata suurusest või väiksusest on riigid võrdsed. ESMi puhul on teatud menetlustes kasutusel nn kapitalipõhine otsustus, kus meie osakaal on olematu, ja see on põhimõtteliselt vastu sellele, mille eest me ELis oleme seisnud.
Eesti on üks väheseid euroala riike, mis sattus tohutusse majanduskriisi, aga tegi siiski oma radikaalsed kärpeotsused, mille järgi me vastame nendele kokkulepetele, mis kehtisid kõigile. See annab meile moraalse õiguse nõuda ka teiselt nende lepete täitmist ja me peaksime seda tegema palju agressiivsemalt.
ESMiga ühinedes peame sõnastama oma rahvusriigi huvidest lähtuva väärtuspoliitilise aluse, kust tagasi me enam ei lähe. Sellised otsused ei jää kahjuks viimasteks ja me peame selgeks tegema, kui palju me oleme nõus loovutama.
ESMi suhtes on enamik meie riigiõiguse spetsialiste väga skeptilised ja ma olen nendega nõus.
2. Ma ei ole otsustanud, kuidas hääletan, sest meie fraktsioon koguneb veel enne riigikogu istungit muudatusettepanekuid arutama.
Aadu Must
Keskerakond
1. «Teie ka saalis? Kust te seda maha loete?» Umbes nii vastas rahandusminister minu küsimusele ESMi arutelul. Riigikogu liikmel on küsimuse esitamiseks üks minut. Et jõuda sisuline küsimus esitada, on tark see kirja panna ja kokutamata ette lugeda.
Vastavalt reglemendile peab minister mulle vastama, aga mitte lobisema või vastu küsima, sest riigikogu liige talle vastata ei saa. Istungi juhataja peab istungit juhatama ning jälgima, et töö käiks reglemendi järgi. Meil aga loetakse seda, et minister opositsiooni esindajat mõnitab, normaalseks. Tõlgin spordisõbrale: see on umbes nii, nagu jalgpalli kohtunik vaataks platsil käega palli veeretajat ja ainult muigaks – vaata vallatut! Kui midagi sellist juhtunuks Valgevene parlamendis, rääkinuks ajalehed muidugi demokraatia lõpust.
Saan inimlikult aru, et meie ministril ei jää pikemad küsimused meelde, nii ta hämabki, selle asemel et puldi kõrvale võtta abiline, kes aitaks meelde tuletada, mida küsiti või kuidas vastata.
Mõtlesin, et minu koer Sanni on Euroopa rahandusest rohkem kuulnud kui meie minister. Tal on nimelt sõber Trull, kelle peremees, selle valdkonna tippasjatundja, räägib vahel metsas jalutades üht-teist, millest meie minister alles üheksa kuud hiljem kuuleb või aru saab. See oli muidugi väga rumal võrdlus – koera ei saa ju inimesega võrrelda. Isegi siis mitte, kui tegemist on toreda lemmikuga, kes ei põe üleväärsuskompleksi.
2. Meie valitsuse lootusetult nõrk töö ja ignorantsus sunnib mind ESMi eelnõu vastu hääletama.
Margus Hanson
Reformierakond
1. Asja nõnda esitada ei ole korrektne. Meenutan, et Eesti on viimase nelja aasta jooksul saanud Euroopa Liidult miljardeid eurosid (tagastamatut) abi meie riigi järeleaitamiseks, muu hulgas taristu rajamiseks. Eesti huvides on Euroopa Liidu ja euro püsimine. Sellele juhtis tähelepanu ka riigikohus.
2. Tänase teadmise baasil hääletan poolt.