Moskva kunstnik põgenes Eestisse

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koos oma naise Julia ja laste Misheli ja Stefaniga Moskvast Läänistesse kolinud kunstnik Igor Makarevich on leidnud siin hingerahu ja kindlustunde. Igori sõnul on ta oma kodumaja hoovist väljumata kogenud erakordset looduse ilu ning see on pakkunud talle kui kunstnikule seni avastamata vorme.
Koos oma naise Julia ja laste Misheli ja Stefaniga Moskvast Läänistesse kolinud kunstnik Igor Makarevich on leidnud siin hingerahu ja kindlustunde. Igori sõnul on ta oma kodumaja hoovist väljumata kogenud erakordset looduse ilu ning see on pakkunud talle kui kunstnikule seni avastamata vorme. Foto: Margus Ansu

Stress, küünilisus, silmakirjalikkus, kultuuriline kaos ja poliitiline paigalseis, loetleb kakskümmend aastat Moskvas elanud kunstnik ja disainer Igor Makarevich (49) põhjusi, miks ta otsustas jätta suurlinna eluga hüvasti ning seadis ennast sisse hoopis Ahja jõe äärde Läänistes.

Poola juurtega Makarevichi lugu tundub esmapilgul uskumatu, sest Moskvas töötades oli ta saavutanud sellise edu ja kuulsuse, mis kindlustas väga hea teenistuse.

Tema pikast CVst vaatavad vastu mitmed ülevenemaaliste kujunduskonkursside auhinnad reklaami ja televisiooni valdkonnast ning koostööprojektid selliste firmadega nagu Sam­sung, Daewoo, Reebok ja Mercedes.
Siiski otsustas Moskva-lähedases rikaste linnaosas Rubl­jovkas elanud Makarevich võtta oma naise Julia Tsernjakova ja kaks last ning kolida möödunud aasta kevadel hoopis Eestisse.

Kardinaalselt elu muutev otsus tehti vaid mõne kuuga, kuigi mõtted Moskvast põgenemiseks olid keerelnud nende peas juba pikemat aega.

Küüniline maailmavaade

«Kui lapsed sündisid, hakkasime otsima kohta, kuhu ehitada maja. Meil oli Rubljovkas maa olemas, aga kogu sealne elu hakkas meile vastu. Suhtlesime vaid ärimeeste ja poliitikutega, kellest paljud olid endised suured kommunistid. Nad teenisid meeletult, aga ei jäänud sellega kunagi rahule. Nende elu eesmärk oli aina rohkem raha saada ja see küünilisus oli õudne,» kirjeldab Makarevich ning lisab, et selline maailmavaade hakkas neile vastu.

«Kui te lähete Tartus mõnda kaubanduskeskusesse, siis pole kellelgi turvamehi, aga Moskvas käivad rikastel inimestel automaatidega relvastatud ihukaitsjad kaasas. Ja elumajad on neil nagu kirikud ...» toob Ma­karevich näiteid.

Kõige rohkem häiris kunstnikuperekonda aga see, et variserlikku ning rahale orienteeritud maailmavaadet õpetasid rikkurid ka oma lastele ning seetõttu puutusid selle kõigega kokku ka Igori lapsed Mishel (9) ja Stefan (6).

Aastaga keel suus

Nüüd käib Stefan Võnnu lasteaias ning Mishel lõpetas kevadel Võnnu põhikooli teise klassi. Esialgu vaid mõnda üksikut eestikeelset sõna teadnud tüdruk räägib praeguseks peaaegu soravalt ning on vajaduse korral abiks vanemate venekeelse jutu tõlkimisel.

«Koolivaheajal hakkasin ise kodus õppima. Ema ja isa ostsid mulle vihiku ja ma tegin omale sõnastiku,» lausub väike tüdruk ning tunnistab, et vajab siinse eluga harjumiseks siiski veel aega.

«Mul pole siin väga häid sõpru, sest kõik jäid ju Venemaale. Aga tahaksin leida küll,» lausub Mishel veidi nukralt ning loodab, et kui keeleoskus veelgi paraneb, hakkab ta klassikaaslastega rohkem suhtlema ning siis ei jää ka uued sõbrad tulemata.

Eestisse kolimissegi suhtub ta sõpradest lähtuvalt. «Siin on hea, sest siin on nii ilus loodus, aga Moskvas on sõbrad. Tahaksin mõlemat.»

Armastus Eesti vastu

See, et kunstnikuperekond valis oma uueks elukohaks Eesti, polnud siiski juhuslik. Nimelt oli Julia Tsernjakova ema pärit Kallastelt ning seetõttu möödusid tema suved lapsepõlves sageli Peipsi ääres. Igor käis aga tihtipeale suviti puhkamas Lätis.

«Baltikum on meile mõlemale olnud lähedane ja armas,» lausub kunstnikupaar, kellel on paar aastat olnud korter ka Kallastel.

Koht inspireerib

Lääniste küla maja leidsid nad aga internetist. Ahja jõe kaldal asuv hoone maksis veerand miljonit eurot, kuid krõbedast hinnast hoolimata otsustas Makarevich selle ära võtta.

«See koht inspireerib. Rahu, vaikus ja imeline loodus. Moskva äärelinnas elades näed heal juhul lehma, aga siin jooksevad kitsed ja rebased akna alt läbi,» räägib Makarevich, kelle kunstnikunimi on Yigo.  

Tõrvatilgana meepotis on välja tulnud maja varjatud vead – puudulik küttesüsteem ning olematu ventilatsioon –, kuid mees loodab Eesti kohtusüsteemi kaudu õigluse jalule seada. «See maja on üks suur eksperiment. Meile räägiti ühte, aga välja tuli hoopis midagi muud,» mainib kunstnik põgusalt ega lase oma elu sellest häirida.

«Me oleme saanud siin vabaduse. Inimesed on soojad ja sõbralikud. Võibolla kunagi läheme kuhugi edasi, aga mitte Venemaale tagasi,» lausub Makarevich kindlalt ning annab mõista, et kõik sõltub sellest, kuidas ta suudab Eestis olles kunstnikuna ellu jääda.

Eriline kunst

Moskvas teenis ta raha peamiselt disainerina, viimased aastad on ta töötanud välja erilist piltide tegemise tehnikat, milles kasutatakse fotosid, arvutitöötlust, trükkimist, värvimist ja palju muud. Venemaal patenteeritud tehnikas tehtud pildid valmivad Lääniste ateljees ning on olnud näitustel Euroopa suurlinnades. Praegu on näitusmüük Šveitsis.

Modellidena kasutab Yigo nii sõpru kui ka kuulsusi. Viimati õnnestus tal 5000 euro eest müüa pilt, millel oli «Amélie» filmiga kuulsaks saanud prantsuse filminäitleja Audrey Tautou.

Yigo ei nimeta küll ühtegi eeskuju, kuid mainib, et tema piltidelt leiab sarnasusi Andy Warholi ja Mark Kalev Kostabi töödega.

Oma erilist tehnikat kasutades on Yigo teinud sadakond pilti ja üks neist on kingitud ka Võnnu vallavalitsusele.  

Küsimusele, millal võiksid tartlased näha andeka kunstniku kätetööd, jääb Makarevich vastuse võlgu. Esiteks on Tartus raske leida kohta, kus saaks suuremõõdulisi pilte eksponeerida. Teiseks pole Yigo arvates Eestis tema töödele ostjaid.

«Meil on vaja neid ikkagi müüa, aga siin nii kalleid ei osteta,» lausub Makarevich, kuid ei välista, et näitus võib kunagi siiski tulla.

Senikaua ammutab ta inspiratsiooni Lääniste kaunist loodusest ning müüb oma kunsti maailma suurlinnades.

CV
• Sündinud 15.5.1963.
• 1985. aastal lõpetas Sverdlovski (nüüd Jekaterinburg) ülikoolis disaineri eriala.
• Töötanud kujundajana ajakirjades Theatre Life ja Art.
• Teinud kujundusi suurtele Moskva kaubanduskeskustele, telereklaamidele ja telesaadetele.
• Abikaasa Julia Tsernjakova, lapsed Mishel ja Stefan.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles