Kihk peole pääseda tõi kokku Eesti suurima koori

Rahvaülikooli laulupeokoori nimekirjas on üldlaulupeole pääsejaid üles antud 112, tegelikkuses on Lauri Breede juhitav koor veelgi suurem. Pühapäevasel kooriproovil Tiigi seltsimajas mahtus pildile vaid osa lauljaist. Esimeses proovis rahvaülikooli enda ruumides oli Breede sõnul aga sama kitsas nagu Moskva rongis. Foto: Margus Ansu

Naistepäeva keskpäeval vooris Tiigi seltsimaja suurde saali kookide ja kommikarpidega naisi – Tartu Rahvaülikooli laulupeokoor alustas neljatunnist kooriproovi, mille järel oli plaanis ka naiste auks klaasi tõsta ja veidi maiustada.

Rahvaülikooli laulupeokoor on praeguse seisuga suurim koor, mis sellesuvisel üldlaulupeol Tallinna laulukaare all oma häälel kõlada laseb. Laulupeole on sellest koorist end kirja pannud 112 lauljat, aasta tagasi aga, kui dirigent Lauri Breede koori kokku pani, oli lauljaid nimekirjas oma 160.

See, et pühapäeval tõid kooriproovi maiustamist kaasa peamiselt naised, pole selle koori puhul ime. Täidavad siin naised ju muidki meeste ülesandeid. Nii polnud koori loomise alguses ühtegi meest, kes tenorit laulaks, seega pidid naised ka sellega hakkama saama.

Naine tenoriks

«Algul oli tenoriks olemine nagu hiina mõistatus,» naeris stomatoloog Mare Pert ja ütles, et tegelikult talle see «tenori hääle tegemine» täitsa meeldib, kuigi nalja saab sellega palju.

Nagu enamik laulupeokoori liikmeist, liitus ka Pert kooriga eesmärgil pääseda veel üks kord elus laulupeole. «Tuli hirmus tahtmine, et tahaks kolmas kord ka minna,» tunnistas Pert, kelle laulupeol käimised jäävad kuuekümnendate aastate lõppu, keskkooliaega.

Laulukaare alla pääsemise kihk tekkis tal taas 2007. aastal ning ta hakkas otsima endale sobivat koori. Vaatas üht ja teist koori, kuid igal pool nõuti noodi tundmist, mistõttu Pert nende kooridega liituda ei julgenud. «Olin enda peale väga tige, et ma ei läinud kuskile,» meenutas ta.

Laulupeokoori kuulutuses nõuti tema mäletamist mööda ainult laulmislusti. Kommertsgümnaasiumi laste hambaid parandav Pert palus kooli muusikaõpetajal talle veidi meelde tuletada, mismoodi hääleharjutused käivad. Nüüd on ta kooris sees ja plaanib suvisel laulupeol läbi teha kõik sinna juurde kuuluva koos koolipõrandal ööbimise ning rongkäigus marssimisega.

Jorutajaid pole

Lauri Breede tunnistas, et tal oli koori luues veidi hirm küll. «Mõtlesin küll, et nüüd jooksevad viisipidamatud kokku ja mis jama sealt tuleb,» muheles ta. «Aga üllatus-üllatus: kõik olid viisipidajad. Paar tükki olid jorutajad, aga need on nüüdseks ära läinud.»

Mustvee abilinnapea Urmas Laur tunnistas, et vaatamata pikale koorilaulukogemusele tema nooti ei tunne ja laulab kuulmise järgi. Breede on kõigi häälerühmade lauljatele teinud plaadi nende partiidega, mille järgi lauljad saavad kodus harjutada.

Alatskivil elav Laur panebki autosõitudel selle plaadi mängima ja mõmiseb mõnuga oma bassipartiid kaasa. Plaat on suureks abiks just seetõttu, et koor saab kokku vaid korra kuus. Samas jõuavad tänu hõredale graafikule kooriproovi ka need, kel iga nädal kooris käimiseks aega pole.

Vandeadvokaat Li Uiga tõdes, et tahaks just tihedamalt kooriga kokku saada. Uiga läks laulupeokoori koos abikaasaga. Otsus selleks sündis eelmise laulupeo ajal, kui pidu koos kodus telerist vaadati. «Mõtlesime, et miks me vaatama peaks, võiksime ju ise ka kaare all olla,» meenutas Uiga.

Kodus käib neil laulude harjutamisel tiimitöö – kord harjutab üks oma partiid ja teine kuulab, siis jälle vastupidi. Mehele meeldib taustaks kuulata Breede tehtud plaati, naine saadab oma osa ise klaveril.

Laulupeokooris käijad ütlevad kui ühest suust, et nii suure kooriga proovis laulda on lausa omaette elamus.  «Seltskond on suur, see lõppkõla on ikkagi väga võimas,» kirjeldas Urmas Laur, kes sõidab kooriproovi Alatskivilt koos autotäie ümbruskonna meestega. «Seda tunnet ei saa kooriga, kus on 20 liiget.»

Li Uiga peres kestab koorimelu ka neljatunnise proovi järel edasi: «Õhtu otsa ümiseme ja laulame.»

Lauri Breede sõnul on laulupeole minemise kihk inimestel nii suur, et kooriga liituda soovijaid leidub siiamaani. Sügisel ta küll võttis inimesi juurde, et saada koori rohkem mehi, aga kuulutuse peale saabus naisi nagu murdu. Neile sai seatud tingimus: pääsed koori, kui võtad mehe kaasa.

«Naised võtsid asja tõsiselt ette ja ajasid mehed välja,» on Breede rahul. «Ega mehi tuleb taga ajada. Kui nad kohale tulevad ja laulda saavad, siis näevad, et see on ikka päris tore tegevus.»

Meeste puhul peab Breede ülioluliseks koduste toetust, et naine ei arvaks, et mees käib segakooris võõraid naisi vaatamas. «Pered tuleb kutsuda kontserti kuulama ja nägema, mis asja siin tehakse,» rääkis Breede.

Harrastusi on tema sõnul praegu aga inimestele hädasti vaja. Nii näeb ta iga koori proovi eel, kuidas inimesed tulevad kohale mornide nägudega ja ütlevad, et ei tahtnudki kodust välja tulla, aga kui proovi käigus kogu muu maailm ununeb, minnakse koju päris õnneliku ja puhanuna.

Breede ise viib laulupeole lausa viis koori. Lisaks laulupeokoorile on tema juhatada meeskoor Gaudeamus, segakoor Tarbatu, HaleBopp Singers ja väliseestlaste 70-liikmeline segakoor.

Kogu Euroopa eestlased

Viimane koosneb kogu Euroopa Bonnis koos käivatest eestlastest ja nende viisi pidavatest kaasadest, kellele on eesti keeles laulmine selgeks õpetatud.

See on ka seni ainus koor, kes on laulupeole minekuks kindlalt rohelise tule saanud. Nimelt kuna koor ei saa Eestisse ettelaulmisele tulla, lauldi kogu nõutav repertuaar linti ning saadi peotoimkonnalt heakskiit.

Laulupeokoori puhul loodab Breede aga, et see ei jää pelgalt projektikooriks ning jätkab tegevust ka suure peo järel.