Vabaduse puiestee äärde kavandatava Tartu kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone planeeringu eskiis jõuab uuel nädalal linnavalitsusse, juba käib töö ka arhitektuurivõistluse ettevalmistamise nimel.
Raamatukogu küünitab puiesteeni
6. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende kahe kultuuriasutuse ruumimurede lahendamiseks on kavas Kompanii ja Magistri tänava vahel olevat kunstimuuseumi-raamatukogu kvartalit laiendada neljakorruselise uusehitisega Vabaduse puiesteeni kunagisele haljasalale, mis nüüd on populaarne autoparkla.
Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele peab uus ehitis tagama ajalooliste hoonete fassaadide hea vaadeldavuse. Raamatukogu ja muuseumi ühishoone ning käimla-alajaama vahekaugus peab planeeringu järgi jääma 10 meetrit. Säilima peab ka 12 meetri laiune Magistri tänav.
Planeeritud hoonestusala ja olemasolev hoonestus ühendatakse raamatukogu 1978. aastal ehitatud hoidlahoone kaudu üle Magistri tänava, kuid vähemalt esimese korruse ulatuses on planeeritud jalakäijate tunnel, mis tagab Magistri tänava vabalt läbitavuse Gildi tänavalt kuni Raekoja platsini.
Optimistlikud juhid
Lutsu raamatukogu direktor Asko Tamme ütles, et praeguse teadmise kohaselt ei ole kahe kultuuriasutuse ühishoone kindlasti nimetatav pooleks munaks, vaid võib julgelt öelda, et see on vähemalt 4/5 või isegi 6/7 muna.
Arvutatud on põhiliselt pinna ruutmeetreid, mida üks või teine asutus vajab ja mis võiks olla ühiskasutuses. Sugugi ei ole jagatud, kes ja kus tulevases majas pinna saab.
Tamme möönis, et kindlasti on kitsam, kui olnuks Poe tänavas, kus oli kahe asutuse ühishoone üle-eelmine asukoht, ja kitsam ka, kui võinuks olla vana kaubamaja krundil, mis oli raamatukogu eelmine pikalt arutatud asukoht.
Ta avaldas aga veendumust, et kahe sellise hoone ühte majja ühendamine on väärt plaan.
Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark lausus, et asjade areng annab põhjuse õnnest väriseda, ehkki ta ei julgeks ka midagi loota enne arhitektuurvõistluse lõppu.
Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et erimeelsusi on veel üksikutes nüanssides, näiteks, kas peasissekäik peaks olema Gildi või Magistri tänava pool.
Planeeringu ülesanne on tema sõnul ära näidata uue hoone maksimaalne brutopind, mille järel linn kui raamatukogu omanik ja kultuuriministeerium, kelle haldusalasse kuulub Tartu kunstimuuseum, saavad hakata läbi arutama, kes kuhu ja millised ruumid saab.
Ranniku ütles, et planeeringu kehtestamine võiks minna ruttu, sest naabrite huve krundil pole, küll võib suur olla avalik huvi.
Arhitektuurivõistluse tingimused peaksid kokku saama aprilli alguseks.
Linnamüür ja vallikraav
Arheoloog Rünno Vissak ütles, et kavandatava juurdeehitise asukohas on keskajal olnud vallikraav, mis on 18. sajandil sodiga täidetud. Kuigi see sodi pole arheoloogidele väga põnev, võib põnevaid asju olla vallikraavi heidetud enne selle täitmist.
Arvatavasti õige pea pärast täitmist võeti see ala aga kasutusele turuplatsina.
Magistri tänava äärsete hoonete jõepoolne külg on ehitatud kunagisele linnamüürile, seega tähistab see hoonete rida omaaegset linnamüüri asukohta.