Muusikapäevade juubel õhutab loomingulisust

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Maikuu algus kütab ootusärevust eeskätt neis, kes käisid kuulamas kas või mõnda kontserti Tartu muusikapäevade kavas alates 1979. aastast. Kuid juubelifestival tekitab ka loomepalavikku.


Muusikapäevade kunagine peakorraldaja Riho Illak ütles aasta tagasi intervjuus Tartu Postimehele, et vanad korraldajad ei ole mõelnud aastatetagust suurt festivali taaselustada, «aga järgmise aasta mai algul tähistame 30 aasta möödumist algusest kindlasti».

Ta oli juba möödunud kevadel teistelt vanadelt tegijatelt, nagu näiteks Rein Lang ja Jaan Habicht, ja tuntud muusikutelt küsinud arvamusi ja saanud ootamatult palju pooldavat vastukaja.

Nii ongi juubeli puhul ennast kavasse lasknud kirja panna In Spe eesotsas Erkki-Sven Tüüriga ning ansamblid Mahavok ja Fix. Ja näiteks Ivo Linna on leidnud loomingulist värskendust koostöös Tartu bändiga Supernova. Ja inBoilil on koos bändiga teoksil kontrollimata andmetel midagi viikingisaagalikku.

Esimene esineja

Esimese kontserdi esimeseks esinejaks on märgitud trio Margus Kappel, Jaanus Nõgisto ja Joel Steinfeldt. Kolm muusikut esitavad oma kavas uut muusikat, kuid ka kuldseid Ruja laule uues seades.

Nimelt oli just Ruja see, kes esimestel muusikapäevadel riisus auhindamisel koore.
1988. aasta festivali koltunud kavas on kirjas, et publiku hääletusel selgunud parimad olid aastal 1979 Ruja (parim ansambel), Urmas Alender (parim laulja), Rein Rannap (parim instrumentalist) ning Margus Kappeli ja Hando Runneli «Ei mullast» (parim muusikateos).

Jaan Habichti andmetel on eeloleva maikuu kahel esimesel päeval Vanemuise kontserdimajas neljas kontserdis vähemalt 24 muusikalist ülesastumist üksi või mitmekesi.

Rohkem kui kaks kolmandiku kavast on esmaesitused ja ekstra muusikapäevadeks kirjutatud muusika.

Avapauk ja skulptuur


Korraldajad kavandasid ka suurejoonelist vabaõhulist avapauku Tartu raeplatsil volbriööl, kuid see jääb praegustes majandusoludes siiski ära – kui ei sünni mingeid imesid, nagu väljendus Habicht.

«Me ei ole aga imedesse veel usku kaotanud,» lisas ta. «Mõttes on võimalus avapauguna esitada kavandatud muusikat ikkagi ette mängida: Pink Floydi parimad lood eesti parimate muusikute esituses tagasihoidlikumas väljundis.»

Loomingulist elevust tekitab maikuine festival lisaks muusikale ka kujutavas kunstis. Nimelt avatakse vahetult enne esimest kontserti 1. mail ilmselt kell 14 Tiiu Kirsipuu loodud skulptuur, milles võib ära tunda noort kitarristi Riho Sibulat.

«Kuju leiab endale istekoha otse Vanemuise kontserdimaja kassade uste ees, seal, kus vanasti muusikud ja kontserdikülastajad istusid,» selgitas Habicht.

Neli kontserti

• Tartu muusikapäevade 30. aastapäeva tähistab 1. ja 2. mail Vanemuise kontserdimajas neli kontserti.
• 1. mail kl 15: Kappel, Nõgisto ja Steinfeldt; Kosmikud; Rannap, Kosmikud, külalised ja koor; Malkov, Jürjendal ja Kikas; Blacky; Singer Vinger.
• 1. mail kl 19.30: Mahavok; inBoil ja ansambel; Ivo Linna ja Supernova; Contus Firmus; Toomas Vanem ja The Limited Edition; In Spe.
• 2. mail kl 15: Lembit Saarsalu, Toivo Unt ja Urmas Taniloo; Panto; Siiri Sisask; HND; Justament; Rosta Aknad.
• 2. mail kl 19.30: Vaiko Eplik ja sõbrad; Fix; Linnutee; Tanel Padar & The Sun; kitarristide ansambel; Tõnis Mägi, Chalice ja ansambel.
• Ühe kontserdi pilet maksab 350 krooni ning fännipilet, mis tagab parima istekoha neljale kontserdile, maksab 1500 krooni.
• Tartu muusikapäevade ajaloost ja tänapäevast kirjutab ja näitab pilti veebisait www.musapaevad.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles