Uus prügiveoeeskiri lubab autod hommikul varem sõitu

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile keskpäeval Annelinnas tööd teinud Ragn-Sellsi autojuhid tervitasid uut jäätmehoolduseeskirja, mis annab prügiveoautodele õiguse alustada kogu linnas tööpäeva senisest tund aega varem ehk kell kuus hommikul.
Eile keskpäeval Annelinnas tööd teinud Ragn-Sellsi autojuhid tervitasid uut jäätmehoolduseeskirja, mis annab prügiveoautodele õiguse alustada kogu linnas tööpäeva senisest tund aega varem ehk kell kuus hommikul. Foto: Margus Ansu

Tartu linnavalitsus saatis volikogusse kinnitamiseks uue jäätmehoolduseeskirja, mis toob suurte kortermajade juurde biojäätmete konteinerid ning lubab prügiautod hommikuti tund aega varem sõitma.


Linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnul oli seitse aastat tagasi kehtestatud jäätmehoolduseeskirja asemele vaja uut seepärast, et aastate jooksul on jäätmeseaduses tehtud palju muudatusi ning kehtiv eeskiri ei vastanud enam seadusele.

Tähtsamatest muudatustest tõi Mauer esmalt välja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise korra.

«Varem kehtinud jäätmeseaduse järgi oli omavalitsusel õigus erandkorras inimene prügiveost vabastada, näiteks kui ta käitleb jäätmeid ise, aga nüüd omavalitsusel sellist kaalutlusõigust enam ei ole,» selgitas Mauer ning lisas, et vabastada võib ainult siis, kui kinnistul ei elata või seal ei toimu äritegevust.

Rohkem konteinereid

Teine suurem muudatus on seotud vanapaberi kogumisega. Seni kehtinud eeskirja järgi pidi olema eraldi vanapaberimahuti nendel kinnistutel, kus on vähemalt kümne korteriga elumaja, ning kui majas on ahiküttega korterid, polnud konteinerit vaja.

Uus eeskiri sätestab, et vanapaberikonteiner peab olema ka majade juures, kus on viis või enam korterit, ning küttesüsteemi põhjal enam erandeid ei ole.

«See tähendab, et vanapaberikonteinereid tuleb majade juurde lisaks. Siis saab paremini koguda ja paber läheb rohkem taaskasutusse. Praegu on vanapaberit segaolmejäätmetes liiga palju – ligi seitseteist protsenti,» ütles Mauer.

Täiesti uue nõudena on eeskirja lisatud biojäätmete kogumise kohustus majades, kus on vähemalt kümme korterit. «Nende majade juures peab olema eraldi biojäätmete mahuti, kuhu saab panna köögi- ja aiajäätmeid.

Näiteks aiast niidetud muru või lillevaasist vanad lilled, kartuli- ja banaanikoored – kõik, mis köögist tuleb,» tõi Mauer näiteid. Biojäätmete konteinerit tühjendatakse kord nädalas.

Ragn-Sellsi lõunaregiooni juhi Vallo Jürisoo sõnul biojäätmete eraldi kogumine teenuse hinda otseselt ei mõjuta. «Seda mõjutavad enim korraldatud hanke tingimused, kuid üldjuhul on liigiti sorteeritud jäätmete üleandmine soodsam kui olmejäätmete äraandmine,» kommenteeris muudatust Jürisoo.

Suuresti prügifirmade soovil lubab uus eeskiri alustada prügiautodel tööpäeva senisest tund aega varem.

Enne oli jäätmevedu lubatud kella seitsmest hommikul õhtul kümneni ja kella kuuene erand tehti vaid magistraaltänavate äärsete majade puhul. Nüüd võivad prügiautod sõita hommikul kuuest kogu linnas.

«Vedajad tahaksid hakata sõitma juba kella viiest hommikul ja see kuus oleks siis kompromiss,» kommenteeris Mauer linna otsust ega karda elanike pahameelt. «Vedaja ei käi ju igal hommikul ja mina leian, et prügikonteineri tühjendamine on vajalik töö. See pole mingi lõbusõit, vaid tehakse elanike huvides.»

«Prügikonteinerite tühjendamine on seotud tihedate peatuste ja manööverdamistega. Varasemal kellaajal ei ole liiklus nii tihe ja seetõttu ei häiri prügiveokid teisi autosid ja vastupidi. Selles osas on uus regulatsioon konkreetsem, seeläbi ka osalistele arusaadavam,» lisas Jürisoo.

Kindlad värvid

Soovituslikuna on uues eeskirjas ära määratud ka kogumismahutite värv.

Näiteks segapakendite konteinerid peaksid olema avalikus kogumispunktis kollased, paberikonteinerid sinised, klaaspakendite mahutid rohelised, olmejäätmete omad hallid, biojäätmete konteinerid pruunid ning ohtlike jäätmete omad punased.

Maueri sõnul kaalub linn ka võimalust paigaldada enam reostatud ümbrusega avalike pakendikonteinerite juurde kaamerad. «See ei lähe küll eeskirja sisse, aga selline ettepanek komisjonides tehti ja me uurime, palju see võiks maksma minna,» lausus Mauer ja tõi näiteks Ihaste avaliku pakendikonteineri ümbruse, mis on pidevalt must ja inetu.

Kui linnavolikogu uue eeskirja neljapäeval heaks kiidab, hakkab see kehtima juba juulis. Paljud muudatused rakenduvad siiski alles koos jäätmevedude uute lepingutega.

Näiteks I ja III piirkonnas lõpeb senine leping Ragn-Sellsiga selle aasta oktoobri lõpus ning II ja IV piirkonnas kehtib hankeleping Veoliaga 2015. aasta jaanuarini. 

Jäätmehoolduseeskirja tähtsamad muudatused
• Jäätmeveolepingust võib linn omaniku vabastada ainult siis, kui kinnistul ei elata või seal ei toimu äritegevust.
• Vanapaberikonteinerid tuleb paigutada ka kinnistutele, kus on viis ja enam korterit.
• Vähemalt kümne korteriga majade juurde tuleb panna biojäätmete konteiner.
• Kogumismahutite soovituslikud värvid: segapakendile kollane, paberile sinine, klaasile roheline, olmejäätmeile hall, biojäätmeile pruun ning ohtlikele jäätmeile punane.
• Jäätmevedu on elamupiirkondades keelatud kell 22–6.
• Kogumiskaevu omanik peab säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad selle tühjendamist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles