ERMi ehitus sai lõpuks Kultuurkapitalilt rohelise tule

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muuseumi kavand.
Eesti Rahva Muuseumi kavand. Foto: Sille Annuk

Kauaoodatud Eesti Rahva Muuseumi ehituse alustamiselt langes täna viimane oluline takistus, kui Kultuurkapitali nõukogu otsustas eraldada selle rahastamiseks täies mahus eelolevate aastate rahad, mis laekuvad Kultuurkapitalile hasartmängumaksu seaduse alusel riiklikult oluliste ehitusobjektide jaoks.

Kultuurkapitali nõukogu otsust, mis avaks tee ERMi ehitusele, oodati juba ammu ning see oli päevakorras mitmel eelmisel nõukogu koosolekul, aga ikka ja jälle lõppesid arutelud otsustamise edasilükkamisega.

Osalt takistas nõukogu liikmeid mure, mis saab Muusika- ja Teatriakadeemia saalist, kui varasema otsusega selle ehitamiseks mõeldud raha suunata Eesti Rahva Muuseumi ehituseks, teisalt ka valitsusepoolse lõpliku jah-sõna puudumine ERMi ehitusele. See saabus alles eelmisel nädalal, kui valitsuskabinet kinnitas täpse objektide jaotuse riigi 2013-2016 eelarvestrateegia riiklike investeeringute kavas, kus Eesti Rahva Muuseumi ehitamine on lõpuks must-valgel kirjas.

Muusikaakadeemia saali osas on Kultuurkapital valmis tulevikus teatud summa ulatuses selle avalikus kasutuses olevat osa toetama, kui EMTA esitab haridusministeeriumiga kooskõlastatud projekti, ütles Kulka nõukogu juhtiv kultuuriminister Rein Lang.

Enam kui sajand on möödas sellest, kui 1911 hakati Jaan Tõnissoni üleskutse peale esimest korda Eesti Rahva Muuseumi maja ehitamiseks eesti inimestelt annetustena raha koguma.

 «Loomulikult on mul väga hea meel, lõpuks on lootus, et pääsemine hakkab paistma,» vastas Postimehele otsuse kohta Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles