Tartu Ülikooli rektoril Alar Karisel oli õigus, kui ta Chemicumi kõrvale rajatavale uuele teadusmajale nurgakivi panemisel eile arvas, et sõna «siirdemeditsiin» on tavainimesele üsna võõras.
Siirdemeditsiinikeskus sai nurka hõbedase silindri
15. juuni 2012, 09:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii tõesti on. Aga nagu selgub, on just siirdemeditsiini keskmeks inimene ise ja ta tervis.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks aitas selgitada, öeldes, et siirdemeditsiinis tähendab sõna «siire» seda, et fundamentaaluuringute teadmised ja oskused siirduvad kliinilistesse rakendustesse.
Seega on siirdemeditsiin piiripealne teadussuund, kus kombineeritakse kliinilised probleemid fundamentaaluuringute lahendustega.
Kolm korrust
Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskus valmib Tartu Ülikooli Maarjamõisa tehnoloogialinnakus kolmekorruselise hoonena otse Chemicumi kõrvale. Selle pindala on 4790 ruutmeetrit ning valmimise tähtaeg 2014. aasta veebruar.
Keskuse nimi kõlab lühidalt SIME.
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis leidis selle väga ilusa olevat, kuna see sisaldab sõna «ime».
«Kui me siin avasime mõned aastad tagasi Chemicumi, siis rääkisime sellest, et meie oma Nobeli auhind ei saa enam kaugel olla,» ütles ta. «Ja nüüd, kuna SIMEsse on ime otsekui sisse kirjutatud, siis küllap sünnib ime juba sellestki, et teadlased suudavad alusteadusi aina rohkem tegeliku eluga ühendada.»
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf märkis, et kuigi uue maja ehitamisega on üks – naljatamisi öeldes – mure lisaks, siis tegelikult ei ole see mure, vaid ikka rõõm ja uhkus.
«See on tähtis päev tervele Eestile. Kvaliteetse arstiabi esimene eeldus on heal tasemel arstiõpe,» rääkis ta. «Seda saab ülal hoida ainult tugev rahvuslik arstiteadus, mis tugineb rahvusvahelisele teadustööle. Ning just seda aitab siin väljal sündiv taristu peagi teha ja hoida.»
Küsimuse peale, mida on siirdemeditsiinikeskuses ikkagi nii erilist, et me sellele juba nurgakivi pannes sedavõrd pidulikke kõnesid kuuleme, vastas professor Sulev Kõks, et mitte üheski teises Eesti keskuses ei tehta siirdemeditsiinialaseid uuringuid.
«Sellest tõuseb palju kasu nii terviseuuringutele kui ka arstiteadusele,» kinnitas ta.
Ehitab Nordecon
SIME ehitus läheb maksma 8,7 miljonit eurot, millest 3,5 miljonit annab Archimedese sihtasutus Euroopa Liidu rahast. Hoone ehitab AS Nordecon. Arhitektuurse osa on projekteerinud U-Disain, arhitektid Uko Künnap ja Andrus Vahrusev.
Lisaks siirdemeditsiinikeskuse nurgakivi paigaldamisele allkirjastas ülikool eile uue füüsikahoone ehitusgraafiku, hoone hakkab paiknema sealsamas Viljandi maantee 42 krundil, võttes enda alla ligi 13 000 ruutmeetrit.