Pooleteise aasta pärast algab Euroopa Liidus uus eelarveperiood, kus oluline osa on põllumajandustoetustel. Baltimaade toetused on siiani väikseimad ja seda tahetakse põlistada veel aastakümneks.
Jaan Sõrra: põllumeeste kannatus on otsa saanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Leedu, Läti ja Eesti kinni pidanud kõigist ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) nõuetest. 2012. aastast on üleminekuaegsed piirangud lõppenud ja kõik ühenduse liikmesriigid peavad järgima samu turustandardeid, kuid vanade liikmesriikide meiega samas kliimavöötmes asuvad põllumehed saavad kaks-kolm korda suuremaid toetusi. Balti riikide põllumehed nimetavad seda diskrimineerimiseks.
ELi keskmine otsetoetus on 269 eurot hektari kohta, Eestis 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, Hollandis aga 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot. Võrreldes liitumisaastaga on ELi ühisturg muutunud ja liitumislepingu tingimused iganenud.
ELi põllumajanduspoliitika põhineb Lissaboni lepingul, mille põhiprintsiibid kehtivad kõikidele liikmesriikidele: võrdsus, õiglus, solidaarsus. Eesti, Leedu ja Läti põllumehed nõuavad ÜPP reformimist Lissaboni lepingu järgi, mille alusel arvutataks ümber otsetoetuste määr nii, et liikmesriikide vahel ei oleks sedavõrd suuri erinevusi.
Euroopa Liidu eelarveplaan aastateks 2014−2020 määrab 2014. aastast Balti riikide põllumeestele vaid viie euro võrra suurema otsetoetuse aastas.
Selle järgi on ka 2020. aastal otsetoetused 35−48 protsenti ühenduse keskmisest väiksemad. Ajal, mil Euroopa analüüsib oma konkurentsivõimet globaalsel toiduturul, on selline vahetegemine lubamatu.
Euroopa Komisjon väidab, et ÜPPga püütakse saavutada lihtsamat asjaajamist, kuid tegelikult rakendub veelgi rohkem bürokraatiat ning piiranguid nii farmidele kui ka riikidele, väheneb süsteemi arusaadavus. Toetustega seotut tuleks hoopis lihtsustada, põllumehed ei pea kannatama keeruliste ja segadusse ajavate reeglite ning nõuete ega ka liiga kõrgete ning teostamatute standardite tõttu.
Eesti on täitnud kõik Euroopa Liidu liikmesriigi kohustused, kuid meie soov järgida ühenduse aluspõhimõtet ehk solidaarsust liikmesriikide vahel on senini kostnud kurtidele kõrvadele. Me oleme kõlvatus konkurentsis, sest põllumajandussisendite ja toidutoorme müügihinnad on kogu ühenduses sarnased.
2013. aastast ei luba Brüssel uutel liikmesriikidel enam maksta toetuste riigipoolset lisamakset ning rakendub ka modulatsioon (toetuste vähendamine keskmistel ja suurematel põllumajandustootjatel), mistõttu meie põllumeeste toetused vähenevad järgmisel aastal pea viiendiku võrra.
Kvaliteetne Eesti toit hakkab liikuma suurema ostujõuga turgudele ja meie tarbija peab rahulduma importtoiduga, mille hind ja tihti ka kvaliteet on madalamad, sest mitu korda suuremad toetused võimaldavad ühenduse põllumeestel oma kaupa odavalt müüa.
Meie põllumeeste mõõt on täis: me nõuame alates uuest eelarveperioodist Euroopa Liidu keskmisel tasemel toetusi ja palume selleks kõigi eestimaalaste abi. 17. juunini saab alla kirjutada Balti põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, et toetada põllumajandustoetuste võrdsustamist. Seda saab teha kõigis suuremates toidukauplustes.
See aktsioon on demokraatia ja solidaarsuse proovikiviks – kui Brüssel meie õiglasi nõudmisi arvesse ei võta, peavad nad ka lõpetama jutu kodanikeühiskonnast ja solidaarsusest.
Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon koos allkirjade kogumisega toimub samal ajal Eestis, Lätis ja Leedus. Allkirjade kogumist korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit koostöös Eesti toidukaupluste kettidega.
Deklaratsiooni teksti saab lugeda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehel www.epkk.ee.
Toetust deklaratsioonile on võimalik avaldada ka internetis Facebooki lehel www.facebook.com/ToetaPollumeest.