Mis Eestis ei kasva, sõidutatakse kohale külmikutega kaubaautodes. Ja isegi kui kasvab, tuuakse ikkagi, sest Eesti oma puu- ja juurviljadest jääb puudu. Kust ja milliseid importvilju Eestisse enim tuuakse ja kuidas neid säilitatakse?
Eksoodid reisivad läbi Hollandi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Puu- ja juurviljade ostmine on hooajaline: septembris ostetakse meeletult arbuuse, lume saabudes mandariine, seejärel apelsine, pomeleid ja nii edasi, kuni lõpuks tulevad Eesti maasikaid, mis importviljade müügi alla viivad,» lausus Lõuna-Eesti suurima, ASile Bambona kuuluva juur- ja puuviljalao juhataja Uno Kiviväli.
Koguse poolest on Kivivälja sõnul väga keeruline välja tuua, millised võõramaised viljad on eestlaste seas kõige populaarsemad.
«Nõudlus käib vastavalt hooajale: inimene tahab seda, mis on parasjagu kõige maitsvam. Aga aasta kokkuvõttes on võib-olla banaan ja mandariinid enim müüdud importpuuviljad,» märkis ta.
Kui Tartu Postimees Bambona ladu külastas, võtsid ilmselt kõige enam põrandaruumi tomatikastide kõrged virnad. «Praegu on grillihooaeg juba alanud, aga Eesti oma tomatit on veel vähe ning see on kallis, nii et importtomatite järele on tõesti suur nõudlus,» selgitas Kiviväli.
Otse või Hollandist
Eestisse jõuavad puu- ja juurviljad kas otse päritoluriigist või Euroopa suurimatest puu- ja juurviljade vaheladudest Hollandis.
«Uus-Meremaa kiivisid, Argentiina õunu või Elevandiluuranniku banaane me otse ei too, vaid ostame Hollandi vahelaost, sest nemad tellivad meeletuid koguseid ja saavad seetõttu soodsama hinnaga kaupa, kui meie otse ostes saaksime,» selgitas Kiviväli.
Otse ostab firma kaupu peamiselt Hispaaniast ja Itaaliast, aga ka Poolast ja Saksamaalt. «Hispaania ja Itaalia on meie jaoks piir. Kaugemalt ei tasu otse kaupa tuua,» lausus Kiviväli.
Kivivälja sõnul on üsna tavaline, et soojalt maalt Eestisse saabunud kaubaga koos on Eestisse reisinud mõni sisalik, väike madu, liblikas või lind.
«Nii nagu Eesti kaubaga võib tulla mõni vihmauss või tigu, tuleb lõuna poolt lõunamaa loomi,» nentis Kiviväli. Kuna transpordiautodes on külm, on soojalembesed loomakesed Eestisse jõudes enamasti juba eluvaimuta.
Kivivälja meelest on Eestis müüdav puu- ja juurviljade valik rikkalik kui mitte liigagi rikkalik. «Tahetakse väikestes kogustes eksootilisi vilju, mille maale toomine end tegelikult ära ei tasu,» ütles Kiviväli.
Ent konkurentsis püsimiseks peab ladu suutma Kivivälja sõnul täita restoranide soove ning nii võibki lao valikust leida keelt sõlme ajava nimetusega isendeid, nagu tähtvili, paraguaya, annoona või rambutan.
Viimaste aastate trendina on eestlased Kivivälja tähelepanekul avastanud aga mitmesugused salatid, salatisegud ja idud. «Maitsemeel avardub pidevalt. Kui mina 13 aastat tagasi siia tööle tulin, ei teadnud poed hiina kapsastki midagi – küsisid, mis asi see on, ja ütlesid, et nemad tahavad ikka peakapsast,» meenutas Kiviväli.
Kogu kaubast umbes 30 protsenti ostab Bambona Eesti kasvatajatelt.
«Ostaks rohkemgi, aga Eesti häda on selles, et kõik kasvatavad kartulit. Kasvatataks rohkem ka näiteks lillkapsast, hiina kapsast või kirsse, saaks palju rohkem Eestist osta, aga millegipärast tahavad kõik ainult kartulit kasvatada,» rääkis Kiviväli.
Pidev jahedus
Importpuu- ja -juurviljade parema säilimise põhjuseks peab Kiviväli vastupidavamaid sorte ning nende häid hoiutingimusi. Korjamisest poodi jõudmiseni on puu- ja juurvilju hoitud jahedas, Bambona laos 6–7 kraadi juures ning omavahel sobimatuid vilju säilitatakse eraldi ruumides.
Näiteks õunu ei tohi Kivivälja selgitusel kaua teiste viljadega koos hoida, sest nende eritatav etüleen kiirendab viljade küpsemist.
Eestisse sisseveetavad viljad on Kivivälja sõnul oma kasvukohast pooltoorelt ära korjatud. Seepärast on ka mõistetav, et Eestis maitseb mango või ananass teisiti kui Tais.
«Seal saad süüa puu otsas küpsenud hommikul värskelt korjatud vilja. Aga siia jõudvad puuviljad on pooltoorelt ära korjatud, viidud lattu, transpordiautole, vahelattu Hollandis, jälle transpordiautole – see on igavene pikk tee, mille puu- ja juurviljad enne Eestisse jõudmist läbivad,» nentis Uno Kiviväli.
Banaaniahi
Banaanid korjatakse puudelt ära veel täiesti toorelt – kõvade ja mürkrohelistena, et need mitmenädalase merereisi Euroopasse vastu peaksid. Alles Eestisse jõudes pannakse banaanid ahju, kus need kuni kahekümne kraadise sooja ja loodusgaasi etüleeni toimel mõne päevaga kollakalt küpseks värvuvad.
Vedelik, mis poes banaane katsudes mõnikord sõrme alla jääb, on Kivivälja kinnitusel just järelküpsetamisel tekkinud kondenseeritud vesi.
«Laod ei töötle ega pese puuvilju ja juurvilju. Me ei taha neid üldse puutuda, sest mida vähem puu- ja juurvilju puutuda, seda paremini need säilivad,» rääkis Kiviväli. «Mingit keemiatehast pole üheski laos. Lao ülesanne on viljad võimalikult värskelt ja kiiresti poodi vahendada,» lisas ta.
Kiviväli möönis, et ei tea täpselt lattu jõudvate puu- ja juurviljade kasvatustingimuste kohta, ent ei muretse selle pärast, kas ja millega on vilju töödeldud. «Euroopa Liidus on kõik nii ära reguleeritud, et mingit jama ei saagi siia tuua. Mina söön ise rahulikult Poola õunu ja annan neid ka oma lastele,» rääkis Kiviväli.
Range kontroll
Veterinaar- ja toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo juhataja Piret Rajasalu kinnitusel kontrollitakse Euroopa Liidus taimekaitsevahendite kasutamist rangelt ning väga harva leitakse puu- ja juurviljades üle lubatud piirnormi nende jääke. Kui normirikkumisi tuvastatakse, eemaldatakse viljad müügilt.
Mitmed Euroopa Liitu sisse toodavad puu- ja juurviljad on ka veel eraldi toidu- ja veterinaarameti erilise kontrolli all. Suurema tähelepanu all on näiteks Hiina pomelid, Egiptuse virsikud ja apelsinid ning Dominikaani, Egiptuse, Tai ja Türgi köögiviljad.
Kuna Euroopa Liidus on kontroll range, pole Rajasalu sõnul vaja tarbijatel liigselt muretseda puu- ja juurviljade kvaliteedi pärast. «Puu- ja köögiviljade söömine on igal juhul vajalik ning kasulik,» lausus ta ja soovitas hooajal eelistada siiski kodumaised vilju.
Import Eestisse
Enim imporditi tänavu
jaanuarist märtsini järgmisi puu- ja juurvilju (tonni):
tsitrusvilju 4399,8
õunu, pirne 4259,3
tomateid 1598,9
viinamarju 870,0
kapsast 825,9
banaane 630,8
arbuuse, meloneid, papaiasid 445,4
kurke 319,0
datleid, avokaadosid, viigimarju, mangosid, ananasse 276,2
kookospähkleid 25,5