Kalapeol kütab rõõmu alkohol

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi kaks ja pool tuhat kalastajat üritas Pühajärvel püüda kinni märgistatud kala, et võita kas kilo kulda või vähemalt 100 000 krooni. Teist sama palju mehi, naisi, lapsi ja koeri vaatas õngitsejaid, kuulas luulevõistluse paremaid töid Contra esituses ning jälgis jääaugupuurimise ja grillimise võistlust.
Ligi kaks ja pool tuhat kalastajat üritas Pühajärvel püüda kinni märgistatud kala, et võita kas kilo kulda või vähemalt 100 000 krooni. Teist sama palju mehi, naisi, lapsi ja koeri vaatas õngitsejaid, kuulas luulevõistluse paremaid töid Contra esituses ning jälgis jääaugupuurimise ja grillimise võistlust. Foto: Sille Annuk

Jägermeister tee või kokakoolaga, viin mahlaga, mitut marki brändid, purkides väheste kraadidega mahlajoogid, Tartu ja Saku õlled... Pühajärve jääl jääb kalapeoliste juures silma teisigi jooke.





Selge see, et mõni võistuõngitseja on võtnud juba ammu enne stardipauku dopingut. See vallandab naljad piirdelindi taga, jutt käib naeruga võidu.



On neidki, kes ajavad oma joru ka siis, kui peojuht Vladislav Koržets saab telefoniühenduse Eesti vanima mehe Karl Plutusega.



Pühajärve «Kuldkala» eelmisel võistlusel õngitsemas käinud 104-aastane tallinlane avaldab kahetsust, et ta ei saa seekord järvel viibida, kuid tuleval aastal lubab kindlasti taas platsis olla.



Ühtlasi soovib ta kõigile jää peale minejaile võtta eeskuju Andrus Veerpalust ja kuld kinni püüda. Eakaim mees soovib kõigile telefonitsi: mitte kivi, vaid kuld teile kotti!



Jääl ja kaldal


Kell 12 kõlab stardipauk, sädelevaid rakette ragiseb kaldapargi kohale. Piirdelinditagune inimsumm – peaaegu 2500 registreerunud kuldkalapüüdjat ja nende saatjad – kiirustab järve põhjaosas Sõsarsaarte ümbrusesse endale auke puurima ja kalasid konksu otsa meelitama.



Paar tuhat inimest jääb kaldale. Siit saab kaupa osta, siit saab süüa, siit saab juuagi. Ka selliseid jooke, millesse on segatud alkoholi.



Veerpalu läks rajale määrimata. Paljud kalapeolised manustavad rannahoone kõrval n-ö määret suu kaudu ja täiesti legaalselt. Järvel istujad rikuvad tegelikult seadust, kui pruugivad seal joovastavaid jooke.



«Otepää valla avaliku korra eeskirja punkt 8.14 keelab joobes olekus avalikus kohas viibimise ning alkoholi tarbimise. Sama kehtib ka kalapeo ajal,» teatab ajakirjanduslikule pöördumisele vastuseks vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova.



Kuid vallaametnik märgib, et ürituse ajal on rannahoones tegutseval ettevõttel luba alkoholi müüa. «Politsei suhtub asjasse mõistlikult ning karistab põhjendatult, kui selleks on vajadus,» lisab ta.



Legaalset alkoletti kaunistab Stroh´ reklaam. Topsike kuuma jooki, milles on Jager­tee, vesi ja sidrun, maksab 30 krooni.



Ainuüksi paar-kolm sõõmu annab ennast mõne minuti pärast tunda. Söögitorusse suunatud alkoholitee kergitab keres serotoniini ja dopamiini taset. See omakorda paneb aju arvama, et aeg on tunda rõõmu ja õnne kõigest, mida silm näeb ja kõrv kuuleb.



Kõlaritest tulvavad poplaulud tekitavad soovi keha võngutada. Rebane, jänes ja lehm – plüüskostüümis naised – tõmbavad ligi juttu ajama. Lõõpimine aukude ääres istuvate, kükitavate ja külitavate kalameestega ajab kergesti naerma.



Kuid juba peagi on alkohol andnud laksu ajule ka nii, et see hakkab gamma-amino­või­happe toimel aeglasemalt, justkui libisedes tööle. Vintis olemine tõrjub eemale vajaduse jääl olijaid küsitleda ja märkmikku olulisi üksikasju kirja panna.



Ent lahja kuuma joogi mõju hakkab peagi lahtuma, tekitades näljatunde. Sellega muret ei ole, sest kaldal on ridamisi toidupakkujate varjualuseid. Rannahoone taga on aga kaamerate ees Vladislav Koržets.



Piiri tajumine


Kolleegide tegevust nähes tekib vajadus teha taas reporteritööd. Küsimusi on vaid üks: kuidas sobib kalapeoga kokku alkohol?



«Minu meelest liiga hästi ei sobi kokku, aga sellega on nii ja naa,» vastab kalapeo juht. «Ühtepidi meile meeldiks, et meie üritus võtaks üha enam perekondliku ürituse nägu, teistpidi jälle – on peresid, kus isa kogu aeg võtab.»



Koržets kõneleb, et meie ja teiste rahvaste puhul on nii, et hea äraolemise, mõnusa enesetunde juurde arvatakse kuuluvat väike naps. «Kui ta väikeseks jääb, siis pole häda midagi, aga paraku on nii, et mõnelegi meist pole looduse poolt antud piiri tajuda, ja siis ei pruugi pilt kõige kenam olla.»



Seekord jääb kalapeol piir vähemalt nii palju ületamata, et rannahoone kõrval seisval kiirabiautol ei tule abivajajaid – ei vindiseid ega kaineid – haiglasse vedada. Eesti Punase Risti esmaabirühma liige Ester Kukk saab võistluse lõpus loetleda vaid väikseid põrutusi, kriimustusi ja ühe nikastuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles