Laululahingulisi leidub ka õllemuuseumis

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kammerkoori A. Le Coq alt Marit Suuroja (esiplaanil) tunneb koos oma laulukaaslaste ja koormeister Liina Kõivuga (vasakul) siirast rõõmu, kui on saanud kuulda pääsemisest saatesarja «Laululahing». Üllatus tabas koori õllemuuseumi kõige kõrgemal korrusel.
Kammerkoori A. Le Coq alt Marit Suuroja (esiplaanil) tunneb koos oma laulukaaslaste ja koormeister Liina Kõivuga (vasakul) siirast rõõmu, kui on saanud kuulda pääsemisest saatesarja «Laululahing». Üllatus tabas koori õllemuuseumi kõige kõrgemal korrusel. Foto: Sille Annuk

Kui neli telemeest ja -naine Anu Välba astuvad õlletehase muuseumi ülakorruse tünjasse saali, lõpetab kammerkoor A. Le Coq laulmise ning hakkab rõõmsalt huilgama ja plaksutama.


Ümmarguse seinaga saalis istuval kooril on selsamal silmapilgul selge, et on tekkinud võimalus võtta osa ETV saatesarjast «Laululahing».


Seda kinnitab kohemaid koorivanem Tarmo Talvis. Ta asub ette lugema toimetaja Anu Välba käest saadud kirjalikku rõõmusõnumit. Saatejuht Tarmo Leinatamm on läkitanud teate, et kammerkoori oodatakse lauldes lahingut andma.

Leinatamme kirja ettelugemist katkestavad tormilised kestvad kiiduavaldused, mis paisuvad ovatsioonideks.

Kõrgelt vahva vaadata

Elavat vastuvõttu leiab ka plaadimängijast kerkiv laul, mille A. Le Coqi koor peab lõbusate liigutuste saatel stuudios kaamerate ees ja prožektorite all higistades ette kandma.

«Jaa-jaa-jaa! Hi-hi, Himaalaja, nii kõrgelt maailma on vahva vaadata,» laulab koor Tartu õlletehase iidses tornis, praeguse kuuekorruselise õllemuuseumi ülemise korruse saalis kaasa. «Lumeinimese käppagi pigistan, la-la-la, lal-lal-laa!»

Leinatamme kirja ettelugemist katkestavad tormilised kestvad kiiduavaldused, mis paisuvad ovatsioonideks.

Kuidas sobib A. Le Coqi kammerkoorile laul «Himaalaja», mida on eesti keeles esitanud ansambel Apelsin eesotsas kaaluka solisti Mati Nuudega? (Muide, originaali «Ramaya» esitaja Afric Simone on risti vastupidine – kõhn, paindlik ja tõmmu.)

«Kindlasti sobib,» ütleb dirigent Eve Paap.

«Väga hea laul,» lisab koormeister Liina Kõiv.

Kooris on 33 laulja hulgas õpetajaid, teadlasi, tudengeid, ametnikke ja maalikunstnik Eda Lõhmus. Ja nagu annab teada mööblifirma projektijuhi ametit pidav koorivanem Tarmo Talvis, on karastusjookide tootmise ettevõttest – üllatus, üllatus! – vaid kaks lauljat.

Kammerkoor A. Le Coq astub «Laululahingus» vaatajate ette praegustel andmetel nädal hiljem kui Kambja koor Läte (vastavalt 21. märtsil ja 14. märtsil). Tartust ja Emajõelinna lähemast ümbrusest rohkem koore võistlemas ei olegi.

Kolm koori veel valida

ETV rõõmusõnumibuss on Kambja ja Tartu kõrval jõudnud käia juba ka segakoori Aita Leida proovis Tammiku kultuurimajas Ida-Virumaal, Rakvere gümnaasiumi segakoori ja Tõrva neidudekoori juures.

Leinatamme läkitatud rõõmusõnumi on saanud ka Tallinna Toompea laulukoor, Nordea segakoor Let´s Bank!, Euroopa Kultuuripealinna segakoor ja Tallinna Ülikooli kammerkoor.

Ainult kolme koori proovis on Anu Välbal veel jäänudki käimata. Kõik 12 koori on teate ja oma laulu kätte saanud kavakohaselt 4. märtsiks.

A. Le Coqi koor

• Kammerkoor A. Le Coq on asutatud sügisel 1999 Tartus.
• Koori loojateks on dirigent Eve Paap ja koormeister Laidi Heinmets, alates 2007. aastast on koormeistriks Liina Kõiv.
• Kooris on 33 lauljat.
• Repertuaaris on muusikat barokist tänapäevani, vaimulikust muusikast populaarsete lembelauludeni, Eesti heliloojate loomingust Ladina-Ameerika muusikani.
• Kontserdireisid ja reisid on viinud koori Hiiumaale, Ungarisse, Kihnu saarele, Ida-Virumaale, Võru- ja Põlvamaale, Eesti-Soome ühislaulupeole Soome, koorikonkurssidele Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Viljandis ja Põltsamaal.
Allikas: koori veebisait

Laulge kaasa: kammerkoor A. Le Coq esitab saates laulu «Himaalaja»


«Himaalaja»


Viis: Afric Simon


Sõnad: Priit Aimla



A-tinki-tinki-tinki, ha-ha-haa.
A-tinki-tinki-prrr! Himaalaja!

Jaa-jaa-jaa! Hi-hi, Himaalaja,
nii kõrgelt maailma
on vahva vaadata.
Hi-hi, Himaalaja,
maailma vaadata
su Džomolungma pealt
on vaimustav.

Siin liustikke mööda end libistan, la-la-la, lal-lal-laa!
Lumeinimese käppagi pigistan,
la-la-la, lal-lal-laa!
Võin vilistada
vihmases troopikas,
la-la-la, lal-lal-laa!
Ja suppi võin süüa subtroopikas,
la-la-la, lal-lal-laa!

Tõusta tuli vara-vara,
poisid hüüdsid: para-para!
Mida seal veel,
karavan teel,
ei ole parata.

Maalaja! Hi-hi, Himaalaja,
su kukil käisin ma
ja kaesin maailma!
Hi-hi, Himaalaja,
küll oled kõrge sa,
kuid tervet maailma
ei näinud ma.

Ma turnisin küll üle mitme mäe,
la-la-la, lal-lal-laa!
Kas korrakski Eestimaad
siit ei näe, la-la-la, lal-lal-laa!
Kas tõesti siis keegi ei hõika siin: «La-la-la, lal-lal-laa,
näe, see on ju seal meie Apelsin!
La-la-la, lal-lal-laa!»

Äkki vaatan, maru-maru,
ehtne Himaalaja karu-karu!
Andsime au ja kõlaski koos
tuntud «Karulaul».
Maalaja! Hi-hi, Himaalaja!
Hi-hi, Himaalaja,
su kukil käisin ma.
Hi-hi, Himaalaja,
suur-suur Himaalaja
mind ootab Eestimaa
pean lahkuma.

A-tinki-tinki-tinki, ha-ha-haa.
A-tinki-tinki-prrr! Himaalaja!

Maalaja! Hi-hi, Himaalaja!
ei siia jääda saa,
ei saa, ei soovi ka.
Hi-hi, Himaalaja,
meid ootab Maarjamaa.
Ja palju armsam ka
me Eestimaa.

Mis me pikalt lobiseme!
Peagi alla kobisime.
Koju viib tee ülalt ja alt,
ka Himaalajalt.

A-tinki-tinki-tinki, ha-ha-haa.
A-tinki-tinki-prrr! Himaalaja!

Maalaja! Hi-hi, Himaalaja!
Su kukil käisin ma
ja kaesin maailma.
Hi-hi, Himaalaja!
Küll oled kõrge sa,
kuid kauneid paiku on
siin allpool ka. (3x)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles