Loos tõi hispaania misjonärid Eestisse

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muñoz Rubialese pere mahub napilt ära kodusele diivanile Kiko Argüello ikooni alla – 6-aastane Rebeca (vasakult), 11-aastane Gloria, ema Blanca süles istub 10-kuune Esteban, nende kõrval on 8-aastane Lidia, isa Manuel Jesus’ süles istub 2-aastane Ester, nende kõrval (ees) on 10-aastane Juan Pablo ja 13-aastane Elias.
Muñoz Rubialese pere mahub napilt ära kodusele diivanile Kiko Argüello ikooni alla – 6-aastane Rebeca (vasakult), 11-aastane Gloria, ema Blanca süles istub 10-kuune Esteban, nende kõrval on 8-aastane Lidia, isa Manuel Jesus’ süles istub 2-aastane Ester, nende kõrval (ees) on 10-aastane Juan Pablo ja 13-aastane Elias. Foto: Margus Ansu

Tartus elav hispaania katoliiklik misjonipere jõudis siia seitsme aasta eest, kui nende koguduses suunati misjonäre teistesse riikidesse. Manuel Jesus ja Blanca sattusid siia loosiga, teadmata Eestist varem midagi.



Abielupaar Blanca Rubiales Medina ja Manuel Jesus Muñoz Reguera iseloomustavad oma siinset misjonitööd kui võimalust olla oma suure pere ja tugeva abieluga inimestele eeskujuks.



Blancal ja Manuel Jesus’l on seitse last. Aastate eest Eestisse tulles oli lapsi neli. Kolm last on sündinud ja kasvanud Eestis.  



Kõige vanem, 13-aastane Elias Muñoz Rubiales*, õpib Tartu kommertsgümnaasiumis ning vuristab rääkides väga kiiresti ja selgelt eesti keelt. Seitsmest lapsest ei räägi eesti keelt veel ainult kõige noorem, kümnekuune Esteban, kes alles õpib rääkima. Manuel Jesus ja Blanca ise õppisid eesti keelt esialgu õpetajaga.



Arvamus, et Hispaanias, mis on katoliiklik maa, on vaid suured lasterohked pered, on pereema sõnul ekslik.



«On lihtsam ja sõltumatum elada, kui lapsi on vähem,» rääkis Blanca. Enda sõnul ei oleks ta noorena küll osanud näha, et tal ühel päeval nii palju lapsi on. Samas on ta kindel, et ema ja abikaasa rolliga saab ta elus kõige paremini hakkama.



Seitsme lapsega ja raskustele vastu pannes on võimalik tugev abielu rajada, on abielupaar veendunud.



Õhtul lepitakse ära


Päev Muñoz Rubialese peres algab sellega, et abikaasad palvetavad vaid omavahel olles kolmveerand tundi. Siis äratatakse lapsed ja saadetakse kooli. Pärastlõunal pärast kooli- ja töökohustusi saab pere kokku ning palvetatakse ühiselt. Kolmandat korda palvetavad nad enne magamaminekut. Lastel lõpeb päev kell pool üheksa magamaminekuga.



«Meil on ka raskusi ja möödarääkivusi, me oleme samuti vihased, meil on kriisid,» rääkis Blanca. Ta lisas aga juurde, et kõik on ainult inimesed ning ekslikud. Riidude ja kriiside lahendamisel järgivad  Blanca ja Manuel Jesus piibli soovitust: enne magamaminekut tuleb ära leppida.



Manuel Jesus’ arvates usuvad eestlased jumalasse omamoodi. «Kui me räägime usust üldiselt, siis on palju eestlasi, kes usuvad maagiasse, aga ka jumalasse, kuid enda moodi,» rääkis ta. Eestlased usuvad loodusesse: jumal on küll olemas, kuid jumalaga suhtlemiseks ei minda kirikusse, on pereisa kogenud.



Riidude lahendamisel järgivad Blanca ja Manuel Je­sus piibli soovitust: enne magamaminekut tuleb ära leppida.



Blanca sõnul on praeguse põlvkonna häda, et liigselt pannakse rõhku materiaalsetele väärtustele. «On vaja uut autot, riideid ja mööblit ja muud sellist,» loetles Manuel Jesus.


See ei ole tema sõnul aga mitte üldse ainult Eesti, vaid ka Hispaania ja teiste Euroopa riikide mure.



Mis saab aga edasi näiteks ülejärgmise sugupõlvega, kel on autod-majad juba olemas, on Manuel Jesus’ arvates huvitav küsimus. «Autod ja riided ei aita sind üle raskustest,» ütles Blanca, avaldades lootust, et ehk hakkavad inimesed siis, kui kõik asjad olemas, tagasi ka usu juurde tulema.



Hispaanlaslik jalgpall


Kord aastas käiakse ka Hispaanias puhkamas ning lähedaste ja kogudusega aega veetmas. Hispaania Jerez de la Fron-tera linna San Rafaeli kiriku kogudusse on Blanca ja Manuel Jesus kuulunud juba 14.-15. eluaastast peale. Nende kodulinn Jerez asub Hispaania edelaosas Andaluusias ning on tuntuks saanud kangestatud veini sherish’i ehk herese ehk šerri sünnikohana.



Hispaanlastele omaselt on misjoniperele südamelähedane jalgpall. Hispaania-Eesti mängu käidi vaatamas koos lastega.



Sõbrapäeval, mil Tartu Postimees neil külas käis, kasutasid lapsed kiirelt esimest võimalust minna õue jalgpalli mängima. Küsimusele, miks just jalgpalli, vastas 11-aastane Gloria lühidalt: «Meeldib lihtsalt, me oleme ju hispaanlased.»



Eestit peavad pere vanimad lapsed Elias ja Gloria koduks, sest siia tulles olid nad väikesed ning kohanesid Eestiga kergelt. Praeguseks on nad jõudnud otsusele, et võimalusel jääksid nad siia elama. Ise laia maailma misjonitööd tegema minna Elias ja Gloria aga ei plaani.



Juhul kui näiteks raha peaks lõppema või keegi lähedastest kodumaal jääb haigeks ning misjonärid koju tagasi kutsutakse, võib Hispaaniasse tagasipöördumine juhtuda aga kas või homme.



* Hispaanlastel on kaks perekonnanime – üks isa ja teine ema perenimest. Muñoz Rubialese nimi tuleneb Manuel Jesus’ perenimest Muñoz Reguera ja Blanca perenimest Rubiales Medina.



22. jaanuari Tartu Postimehest sai lugeda pakistanlasest Ali Adilist, 2. veebruari lehes oli aga lugu Jaapanist pärit Ito Eiichi elust Tartus.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles