Kas Tartu Ülikool on viimase viie aasta jooksul piisavalt arenenud, et anda tänapäeva nõuetele vastavat konkurentsivõimelist haridust, või peab ta oma positsiooni ja maine parandamiseks veel kõvasti pingutama?
Kuidas on arenenud ja peaks arenema Tartu Ülikool. Vastab Jaan Kõrgesaar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab erivajaduste pedagoogika professor Jaan Kõrgesaar:
Kolm mõtet.
Esiteks, Tartu Ülikool on riigi (ja euroliidu) toel viie aasta jooksul püsinud tugevasti sadulas, ja veidi enamgi – uute teadmiste tekitajana. Tõsi, isegi kui me ei peaks kordama 1650. või 1850. aasta suhtelist taset, tuleb pingutamist jätkata. Kuidas seda teha vähem kurnatute ja võõrandunutena, on uuseesti keeles «hea küsimus».
Teiseks pole Tartu Ülikool kaotanud mainet universaalse kõrghariduse pakkujate rohkearvulises ja kirevas peres. Küllap korvab noorte andekus mõnevõrra siinse hariduse teaduskonnastumist – Berliini, kui mitte Hiina müür muudkui püsib, filosoofiat ja kauneid kunste harrastavad üksikud, ettevõtlusoskusi õpivad mõned.
Kolmandaks jagab Tartu Ülikool nende kõrgkoolide kimbatust, kel on raskusi liikuda ühtaegu nii itta ehk Shanghaisse kui ka lähiümbrusse. Näiteks oleme õpetajakoolitusega eeskätt Põhja-Liivimaa teenistuses ja miski pole sellest valdkonnast killustatum, etteheidetest tiinem ja ressurssidelt piiratum.
Mida peaks tegema mai lõpus valitav uus rektor, et Tartu Ülikoolist saadav haridus ja siin tehtav teadustöö oleks veelgi parem ja tähelepanuväärne kogu Euroopas?
Rektor peaks suutma pidada dialoogi nii valitsuse kui akadeemilise perega, nii nõukogu kui senatiga, nii seadus- kui tööandjatega, et tagada ühtaegu motiveerivad töötingimused kui ka piisavalt paindlik struktuur.
Selliste tingimuste korral võib osutuda võimalikuks laiendada õppejõudkonda, et pöörata töö kõrvalt õppima harjutatud üliõpilasi reformijärgselt õpingutele pühenduma, nii et tasuta õppiv tudeng töötab vaid veidi, õppimise kõrvalt. Sellise murrangu korral tagame ehk aastaks 2017 lõpetanute läbilöögivõime uue taseme: väga head professionaalsed ja üldoskused, kuid ka laiem akadeemiline vaade.
Tõsi, eraldi käsitlust vajab pühendumismündi teine tahk, pidevõpe, olgu lapsukese nimi avatud ülikool vms. Ka nn mittetraditsioonilised tudengid on näide kohalike huvide teeni-misest, mille sobitamine uuele Siiditeele vajab ja väärib Tartu Ülikoolis senisest süvenenumat ja produktiivsemat mõtestamist.