Tartu kunstimuuseumi näitusemajas avatud Eesti keraamikute väljapanek «Suur vaas» annab autorite mitmekesise esindatuse tõttu ainet üldistada ja mõelda laiemalt meie viimase aja keraamikute tegemistele.
Suured vaasid lubavad teha üldistusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba mõnda aega on kerkinud küsimused kunstniku individuaalsest aktiivsusest, keraamika kui tarbekunsti funktsionaalsusest, lugupeetavast käsitööst, kultuurilise järjepidevuse kui loomingulisuse kandjast.
Aeg-ajalt on fookusesse tõusnud ka teema, kuidas keraamika asetub konteksti muude meie kaasaja kunstiliikidega (installatsioon, uued meediumid). Sellegi üle annab mõtteainet praegune keraamikanäitus Tartu kunstimuuseumis.
Väljapaneku autorid on pakkunud vaatamiseks meisterlikult valmistatud traditsioonilist keraamikat: Kadri Pärnametsa «Suur vaas» (2004), Kristel Saani «Vana mullitaja» (2009), Ülle Rajasalu «Kohtumine esivanematega» (2012) jt.
Monumentaalse installatiivse tellisehitisega esineb Eero Kotli, skulpturaalselt ja dünaamiliselt mõjuvad Anu Rank-Soansi ja Leena Kuutma tööd.
Viimastel kümnenditel on ka Tartus praegu esinevad keraamikud aktiivselt osalenud välisnäitustel: näiteks Külli Kõiv, Aigi Orav, Ingrid Allik, Tiina Kaljuste, Urmas Puhkan ja Kärt Seppel.
Põnevad vormid
Kunstnikud, kes valdavad aeganõudvaid, tehniliselt keerulisi nüansse, on enamasti suutelised looma ka põnevaid, mitmeti tõlgendatavaid vorme. Kuna see nõuab vilumust, on nendeks autoriteks aastaid keraamikat viljelnud kunstnikud.
Niisuguste tööde hulgas on näiteks Ingrid Alliku igavikulisust õhkuv «Kõik kaob» (2012, kivinõu), mõnusast mängulustist pakatav Urmas Puhkani «Vaas tuhaglasuuriga» (2012, kõrgkuumus) ja ajaloohõnguline Kaido Kase «Punsu» (2012, šamott, terra sigillata).
Põnevust pakkusid näituse koostamisel teiste hulgas Maanus Mikkeli, Jaana Kormašovi, Kärt Seppeli, Merike Halliku, Annika Tederi, Anne Türni, Jana Žguni, Marget Tafeli, Kersti Laanmaa, Helle Videviku, Eva Bergi, Ann Nurga ja Külli Kõivu tööd.
Meie klassikuks kujunenud Leo Rohlin näitab lausa meditatiivselt mõjuvat süvitsiminekut teoses «Üksi I ja II» (2001, šamottmass, krakleeglasuur, kivinõu, tenmoku glasuur). Nende vaatamisel unustad eseme valmistamise aja ja tarbelisuse ning imetled sõnulseletamatut täiuslikkust.
44 kunstnikku
Näitusel osaleb 44 kunstnikku. Tuleb tunnistada, et esitatud tööde hulgas on ka neid, mis oleksid vajanud autori kriitilisemat pilku. Loodetavasti need siiski ei vähenda üldist inspireerivat õhustikku.
Kuna enamik aktiivsemaid keraamikuid töötab tänapäeval avaramate võimalustega Tallinnas, on oluline näidata siinsetele kunstihuvilistele meie keraamikute tänapäevaseid loomingulisi otsinguid.
Tutvustamaks kunagist Eesti keraamikat ja teravdamaks ajalist mõõdet, on näitusel eksponeeritud ka muuseumikogudest mõned suuremad vaasid 1960. aastatest.
Nende tööde autorid Lydia Jõõts (1911–1999), Elsie Johanson (1928–2006) ja Tiiu Lass (sündinud 1934) ei peaks sugugi häbenema. Vastupidi, oma terviklikkuses on nende vaasid mitme hiljuti valminud tööga kõrvutades mõtestatumad.
Loodan, et selle taustal saavad selgema pildi oma saavutustest ja asendist laiemat konteksti arvestades ka praegused autorid.
Näitus pakub vaatajatele nii siirast avastamisrõõmu kui ka nostalgilist äratundmist ja meeldetuletust. Kasutame ju keraamilisi esemeid enesestmõistetavalt iga päev, unustades enamasti nende looja.
Skulptor Ahti Seppet on keraamikute üleriigilise väljapaneku kuraator ja Tartu kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidja.
Poolsada tööd
• Tartu kunstimuuseumis (Raekoja plats 18) on keraamikute üleriigiline näitus «Suur vaas».
• Väljapanekut saab vaadata 3. juunini.