Vastab etnoloogiaprofessor Art Leete
Kuidas on arenenud ja peaks arenema Tartu Ülikool? Vastab Art Leete
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas Tartu Ülikool on viimase viie aasta jooksul piisavalt arenenud, et anda tänapäeva nõuetele vastavat konkurentsivõimelist haridust, või peab ta oma positsiooni ja maine parandamiseks veel kõvasti pingutama?
Tartu Ülikool on arenenud kogu aeg, ka viimase viie aasta jooksul. Ka on ilmne, et pingutama peab pidevalt edasi. Tartu Ülikool annab konkurentsivõimelist haridust, ent püüdlused antavate teadmiste ja oskuste rahvusvaheliselt aktsepteeritava ja Eestis adekvaatselt tööturuga haakumise poole ei saa kunagi lõppeda. Oleks ju päris imelik, kui Tartu Ülikool aina paremaks muutumise nimel ei pingutaks.
Viimasel viiel aastal on olnud selgelt tunda, et Tartu Ülikool tegutseb sihipäraselt ja mõtestatult nii sisulise kui vormilise edenemise suunas. Praeguse rektori algatatud strateegiliste arengute mõju ilmneb mõne aja pärast, seega pole võimalik veel öelda, et meil oleks mingi selge tulemus juba käes. Aga eks alma mater’i juurde käibki paras ports akadeemilist inertsi.
Ja teisalt pole tähtsusetu seegi, et viimase viie aasta sisse jääb ka mõningane majandussurutis, mis on paljudele akadeemilises maailmaski jätnud unistused vaid unistusteks.
Siiski on ilmne, et suund on olnud süstemaatilisele arengule ning üha tihedamale lõimu-misele arengutega nii Eesti ühiskonnas kui ka globaalsel tasandil.
Kogu ülikooli areng ei seisne muidugi ainult juhtkonna vedamises ja suunamises. Erialad pingutavad ka ise, et areneda. Eks see õnnestub erineval määral, aga näiteks humaniora valdkonnale on viimasel ajal olnud pehmelt väljendudes heaks uudiseks rahvusteaduste professuuride erirahastuse käivitamine.
Nüüd on ikka päris selge, et mõned eesti kultuuriga seotud teemad on nii Tartu Ülikoolile kui ka ühiskonnale tervikuna nähtavamad ning arenguvõimalustes pole kahtlust.
Mida peaks tegema mai lõpus valitav uus rektor, et Tartu Ülikoolist saadav haridus ja siin tehtav teadustöö oleks veelgi parem ja tähelepanuväärne kogu Euroopas?
Uuelt rektorilt ootan Tartu Ülikooli tasakaalustatud arengu juhtimist ja kõigi akadeemiliste valdkondade arengu toetamist. Kellelgi pole lihtne tunnetuslikult haarata kõiki teadustegevuse sfääre. Rektor peab suutma tajuda Tartu Ülikooli kogu meie komplekssuses ja suutma ka eeldatavasti tasakaalustatud, ent tõhusat arengut õhutada ja hoida.
Etnoloogina võrdleksin ülikooli juhtimist naaritsaküttimisega (puhtalt professionaalsest kretinismist). Naaritsale pannakse ojasängi üles lõks ja siis oodatakse, et saak sinna satuks. Traditsiooniline püünis koosneb umbes kümnest eri suurusega puutükist, mis tuleb mitte päris arusaadaval viisil omavahel ühendada. Ja pärast pole ikka kindel, kas kogu sättimine annab oodatud tulemuse. Naarits ei pruugi olla eriti veendunud, et tal on mõtet sinna lõksu ronida.
Ükskord Komimaal saatis kohalik kütt mind metsa vana naaritsapüünist püstitama. Küsisin, kuidas seda tehakse. Jahimees vastas: «Õrnalt!»
Nii on nüüd mul ka tulevasele rektorile samasugune äärmiselt täpne instruktsioon.