/nginx/o/2017/07/01/6839755t1h2766.jpg)
Jaanuaris Helsingis toimunud Põhjamaade suurimal turismimessil Matka 2009 võis turismiga seotud ettevõtjate hulgas näha päris palju murelikke nägusid – hoogu koguv majanduskriis avaldab ilmselgelt väga suurt mõju sellele, kas ja kuidas inimesed reisivad.
Turismi kasv kogu maailmas, mis 2004–2007 oli keskmiselt juba seitse protsenti aastas, kahanes 2008. aasta lõpuks kahe protsendini ning sedagi vaid tänu esimese kuue kuu headele tulemustele, aasta lõpp näitas juba selget langustendentsi. Alanud aasta tuleb keeruline, tõenäoline on edasine langus.
Eesti olukord ei ole kuidagi erinev. Veel möödunud aasta novembrini võisime raporteerida saabuvate turistide hulga kasvust.
Suuresti oleme nautinud laineharja, mida soodustasid Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga 2007. aasta lõpus, uued laevad Tallinna–Helsingi vahel, aktiivsed kampaaniad naaberriikides jne.
2008. aasta lõpp on Eestiski kaasa toonud liikumise turismi kahanemise suunas. Tallinnast väljuvate lendude arv on vähenenud, mis tähendab, et napimaks muutuvad meie võimalused reisida «otse ja omadega» ning ühtlasi oleme turismi sihtkohana potentsiaalsele külalisele vähem kättesaadavad.
Turismisektori kasvu üldise aeglustumise taustal oli möödunud aasta Tartule siiski üsna edukas. Jaanuarist oktoobrini külastas Tartut ligi 14 protsenti rohkem turiste kui 2007. aasta samal ajal.
Samas, kogu Eesti turismituludest jõuab Tartusse alla viie protsendi. Ei ole just rõõmustav number, kuid seda enam tuleb selles näha arenguvõimalust. Reklaamitakse ju Eestit maailmas nüüdsest kui heade üllatuste maad – riigi uus tunnuslause suunab juba iseenesest turiste heade mõtete linna Tartusse. See tuleb ära kasutada!
2009. aasta ei tõota majanduse olukorra kiiret paranemist, pigem vastupidi. Seda tähtsam on olla turismi arendamisel sihikindel ja eelkõige mitte lasta liiga pessimistlikel meeleoludel võimust võtta.
Majanduslangus on loomulikult toonud kaasa palju probleeme, tõusnud on majutusasutuste käibemaks, mis turismiga seotud ettevõtjate tööd lihtsamaks ei tee, kuid olukorraga tuleb kohaneda.
Kriis on alati ka uute lahenduste leidmise aeg, see on võimalus vaadata üle asjad, mida pole seni tehtud ehk kõige otstarbekamalt lihtsalt põhjusel, et pole olnud tungivat vajadust rohkem pingutada.
Tuleb silmas pidada, et majanduslikult raskem olukord ei võta inimestelt soovi reisida, vaid kahandab võimalusi selleks. Turismitööstuse ellujäämise võti peitubki suuresti võimes olla paindlik ja kohanduda tarbijate muutunud võimaluste ja soovidega.
Järjest tähtsam on teenuse hinna ja kvaliteedi suhe. Hoolega oma väljaminekuid arvestav turist on nõudlik ja teda saab petta ainult üks kord. Teist korda ta lihtsalt ei tule.
Olulisemaks suunaks saab lähiturismi areng – kui rahakott ei võimalda sõita kaugele, vaadatakse taas lähemate naabrite poole. Selles arusaamises on ka Tartu rohkem tegelnud meie linna tutvustamisega lähiriikides.
Aprillis saab alguse turunduskampaania Riias, milleks oleme EASilt saanud üle
700 000 krooni. Tartumaa Turismi veetav ja käesoleva aasta lõpuni kestev ligi kahe miljoni kroonise eelarvega projekt «Tartu tuntumaks sihtturumaades» on suunatud peamiselt Soome ja Venemaa, aga ka Rootsi ja Saksamaa turule ning Venemaa talvekampaaniaga kutsusime möödunud aastal juba neljandat korda vene turiste Tartusse aastavahetust veetma.
Turismi arendamise üle peetavates aruteludes on palju räägitud suurtest objektidest ja vajadusest investeerida infrastruktuuri. Me kõik loodame, et Tartu–Tallinna maantee saab kunagi korda või et Tartusse jõuab rahvusvaheline lennuühendus.
Kõige laiemas mõttes hea teenindus on see, mis turisti ka teist ja kolmandat korda tagasi toob.
Need asjad paraku ei sõltu ainult Tartu linnast, küll saame siin anda oma panuse. Nii on linna eelarvest antud Ülenurme lennuvälja nüüdisajastamiseks aastatel 2007–2009 kokku 1,5 miljonit krooni.
Suurte ja keeruliste asjade kõrval on praegu aga väga õige aeg tegelda ka väiksemate ja lihtsamatega. Turismi arengus on olulised paljud detailid väga erinevatest valdkondadest, mõned neist nii igapäevase loomuga, et nende roll teenimatult varju jääb.
Tähtis on linna heakord, mõistetav bussiinfo ja puhtad bussid. Kõrged taksohinnad peletavad nii turiste kui ka linlasi.
Kõige laiemas mõttes hea teenindus on see, mis turisti ka teist ja kolmandat korda tagasi toob. Tartu on aastaid eestvedanud projekti «Tartu – hea teenindusega linn» ning tänavugi on selleks linnaeelarves 300 000 krooni.
Palju on aga asju, mis ei vaja niivõrd raha, kuivõrd lihtsalt kättevõtmist ja ära tegemist. Näiteks on tänuväärne, et raekojas tegutsev apteek on avatud kogu ööpäev. Kuid miks ei võiks öösel abi vajaja saada seda soojas siseruumis ega peaks külmetama väljas luugi ees?
Rohkem tuleb väärtustada positiivse sõnumi jõudu. Ärme laidame ettevõtjat, kui ta pole viimasel ajal suuri investeeringuid teinud, kiidame teda selle eest, et ta elus on ja tööd annab.
Turism ei ole tähtis asjana iseeneses. Turismi edust sõltub suuresti ka paljude teiste ettevõtete hea käekäik, praegusel ajal vahest isegi ellujäämine.
Sõnal on suur tähtsus, sõna on palju rohkem kui trükimust paberil. Viis, kuidas midagi öelda, mõjutab otseselt inimeste suhtumist ja tegusid.
Uudisväärtuse seisukohast on ju mõistetav, kui loeme lehest, et tulevik on kas must või süsimust, kuid tegelikult – eitamata olukorra tõsidust – on see ülearu alarmeeriv ning toodab pidevalt juurde sõnumit: meil on kõik halvasti.
See sõnum ei jää ainult Eesti piiridesse. Kas ükski turist tahab tulla kohta, kus kõik on halb ja tingimata kallis ja küsitava kvaliteediga? Kindlasti mitte.
Seepärast üks hea uudis: Tartus ei ole halvasti. Kõik on siia väga oodatud. Meil on aktiivne kultuurielu, palju võimalusi sportimiseks ja vaba aja veetmiseks, heal tasemel teenindusasutused, söögikohad ja hotellid ning seda paljuski varasemast soodsamalt.
Tartus sünnib pidevalt häid mõtteid, mis suudavad meie külalistele pakkuda nii mõnegi hea üllatuse.