Lennuväli sai ehituskeelutsooni

Kes soovib unikaalset võimalust ehitada elamu otse lennukite maandumise või õhkutõusu tra­jek­toorile, võib seda veel teha, sest Männi elurajoonil on detailplaneering. Foto: Margus Ansu

Otse lennukite maan­dumise või õhkutõusu trajektoorile jääva Ülenurme Männi elurajooni elanikud on ühed viimastest õnnelikest või õnnetutest, kes saavad Tartu lennunduse arengut omal nahal tunda.

Samasse kõrvale Nurme 2 kinnistule väiksemat elurajooni kavandanud arendaja peab oma plaanidest loobuma, sest lennundusseaduse läinud aasta detsembris jõustunud muudatus määrab lennuväljale kaitsevööndi. Ülenurme lennuväljal on see 500 meetrit lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 2300 meetrit lennuraja lävedest lähenemisalade suunas.

Lisaks Männi elurajoonile, kust lennukid regulaarliinide käivitudes igapäevaselt unnates madalalt üle lendavad, jääb lennuvälja kaitsevööndisse ka Aasa elurajooni üks serv.

Õnnetuste risk

See ei ole aga Tartu lennujaama juhataja Rein Margi sõnul siiski kaugeltki võrreldav probleemiga, mille ees seisavad Männi elurajooni 39 krundi omanikud. Lõviosa neist kruntidest on ka täis ehitatud.

Lennundusseaduse muudatus ütleb otsesõnu, et lennuvälja kaitsevööndisse on keelatud ehitada uusi elamurajoone ja ühiskasutusega hooneid, rajada linnu- ja loomakasvatusfarme, samuti viljapõlde ja puuvilja- ning marjaistandusi.

Sellised keelud ei ole niisama kiusamiseks välja mõeldud, teatavasti juhtub lõviosa lennuõnnetustest lennuki õhkutõusmisel või maandumisel ja näiteid pole vaja otsida sugugi kaugemalt kui Ülenurmelt.

Teiseks tekitavad lennukid müra, mille all Männi elurajooni asukad peavad kannatama hakkama. Ja kolmandaks keelab seadus marjapõõsaste ja põldude rajamise lennuvälja lähedusse, et linnuparved lennukitele ette ei satuks.

Mõni Männi elurajooni elanik on juba meedias kurtnud selle üle, et vald lubas rajada elurajooni otse lennuraja otsa, ja avaldanud harrast lootust, et plaan Tartu regulaarlennuühenduse abil maailmaga ühendada kukub läbi.

Rein Mark küsib seepeale, kas kruntide ostjad tulid siia elama otse Ameerikast ega leidnud enne ostuotsuse tegemist hetkegi aega tulevase kodu lähiümbrusega tutvuda.

Mõned on sealt helistanud ja küsinud, miks lennukid lendavad, lausus rein mark. Paraku on siin lennujaam.

See, et elurajooni rajamise ajal ei olnud lennuvälja ümber ehituskeelutsooni, ei vabastanud Margi kinnitusel kedagi teadmisest, et lähedal asub lennuväli, kus lennukid tulevikus aina rohkem maanduvad ja õhku tõusevad.

«Mõned on sealt helistanud ja küsinud, miks lennukid lendavad,» lausus ta. «Paraku on siin lennujaam.»

Paras müra

Viimasel ajal on kinnisvara ostuhuvilised siiski hakanud ka ise lennujaama helistama ja küsima, kas Männi elurajooni tasuks krunti või maja osta. Mark on sellele vastanud, et «ise otsustate». Männi detailplaneering on juba kehtestatud ja seega võib endiselt kasutada unikaalset võimalust veel kaitsetsooni maja ehitada.

Elurajoon otse maandumise või õhkutõusu trajektooril on Margi kinnitusel muidugi paras jama. Reisilennuk Saab, mida Estonian Air plaanib hakata Tartu liinil kasutama, teeb tema sõnul päris parajat müra.

Ja veel suure tõenäosusega hakkab regulaarlennuk startima Ülenurmelt varahommikul kuue-seitsme paiku, et viia reisijad õigeks ajaks suurematesse edasilennu sõlmpunktidesse.

Igahommikuse müraga pole võimalik niisama lihtsalt ära harjuda, sest lennukid maanduvad või tõusevad õhku mõlemast lennuraja otsast – sõltuvalt tuule suunast nad kord maanduvad, siis jälle tõusevad õhku üle Männi elurajooni.

Lennuameti lennuliiklusteeninduse lennuväljade osakonna vaneminspektori Aleksander Dintšenko kinnitusel on Ülenurme lennujaamaga seoses veel üks väga tõsine probleem – Männi elurajooni taha jääv Aardla polder meeldib suurtele lindudele. Näiteks hani lennukimootoris on iga lenduri õudusunenägu.

Ülenurme vallavanema Aivar Aleksejevi väitel ei olnud Männi detailplaneering omal ajal seadusega vastuolus ja sestap polnud ka omavalitsusel alust sellele vastu seista. Küll aga ei kehtesta vald enam tema kinnitusel uusi kaitsevööndisse kavandatavate elurajoonide detailplaneeringuid. 

Endise lendurina ei oleks Dintšenkol isiklikult midagi selle vastu, kui tema kodust lennukid üle lendaks. Tema kõrvadele on see muusika.