Kolmandat korda järjest teine

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naiskond rõõmustas pärast Sirli Nellise (keskel) teist täpset tabamust, kui seis õnnestus teist korda viigistada.
Naiskond rõõmustas pärast Sirli Nellise (keskel) teist täpset tabamust, kui seis õnnestus teist korda viigistada. Foto: Margus Ansu

Pall veereb roosas särgis Saku ründaja Helen Ojala söödust nende kapteni Annika Rauni kaikalabale ja kogenud mängija viskab selle üle meie väravavahi Ella Lehtineni õla põiklati alla. Võrk sahiseb, kohtunik vilistab, lisaajast on mängitud 31 sekundit ja juubeldavad vastased jooksevad platsile.

Vaatan juhmi näoga oma kaks mängu tagasi vigastatud põlve ning vaikselt jõuab teadvusesse, et juba kolmandat aastat järjest peab minu naiskond leppima Eesti meistrivõistluste hõbedaga. Pall on küll ümmargune, aga kahju on ikka.

Põnev seeria

«Kui peaks esile tooma põhjuseid, miks me kaotasime, siis neid on raske leida, sest mängisime fantastiliselt, andsime endast parima,» ütles EMÜ spordiklubi treener Talis Mölder. «Saalihoki on väravalöömise mäng. Kes lööb rohkem väravaid, see võidab, ja nii ongi! Kindlasti jäi meil mitu head võimalust kasutamata, aga nii jäi ka Sakul.»

Mölder rääkis, et positiivset on finaalseeriast ja üldse mängudest Sakuga kaasa võtta palju, sest igas mängus oli rohkelt põnevust. Lisaks avaldas ta tänu Saku Fortuna naiskonnale ja treenerile, et nad on olemas, sest nendeta ei oleks ka Tartu naiskond suutnud taset tõsta.

Märtsi lõpus alanud finaalseeria esimeses mängus pidime tunnistama Saku naiste paremust. Kohe järgmisel päeval suutsime aga võõrsil seeria viigistada.

 Tasavägiselt möödus ka kolmas kohtumine, mille võitsime kodupubliku rõõmuks pool minutit enne kohtumise lõppu visatud väravaga. Niisiis olime neljandaks kohtumiseks seeriat 2:1 juhtimas ning oli võimalus tiitel koju tuua, kuid sel päeval olid hoopis vastased tõelises hoos ning viigistasid seeria.

Tõeline põnevusmäng oli laupäeval maaülikooli spordihoones peetud viimane ja otsustav kohtumine, kus tulevased kullaomanikud mängu ka normaalajal kaks korda juhtima asusid – üheksandal minutil vormistas Triin Voolaid väravaks Kristi Rickbergi söödu ja 42. minutil viskas värava Kristi Lööper.

Tublid punktitoojad

Kodunaiskond suutis maruliselt möllava publiku ees külma närvi säilitada ja seisu viigistas kahel korral Sirli Nellis (esimese värava söödu andis Kersti Teder).

Sel hooajal Tartu naiskonnaga liitunud Sirli Nellis oli kogu põhiturniiri kõige resultatiivsem mängija 14 värava ja üheksa sööduga. Vaid ühe punktiga edastas ta teist Tartu suurimat punktitoojat Triin Pähna, kes viskas 17 väravat ja andis viis söötu. Mõlemad mängijad tõid palju punkte ka kohamängudes, kui vastavalt ühe ja kahe punktiga edastas neid vaid Kristi Lööper Saku For­­tunast.

«Punktid ei ole mulle eraldi eesmärgiks, sest saalihoki on võistkonnamäng ja üksi väravaid ei lööda,» ütles Nellis ja lisas, et tegelikult oli kogu punktitabelis sel hooajal tihedam rebimine kui kunagi varem.

Eelmisel hooajal veel kaitsemängija rollis olnud Ella Lehtinen proovis seekord väravavahi ametit ning koguni nii edukalt, et tõrjus põhiturniiril 172 pealeviskest 162, olles tõrjeprotsendiga 94,2 parim väravavaht. Kohamängude parimaks tunnistati Fortuna väravavaht Liina Üksik.

Saalihoki
EMÜ SK finaalseeriad SK Saku Fortunaga (EMÜ poolt vaadatuna)
•  2011/2012
2:3 (1:4, 6:5, 5:4, 2:8, 2:3 lisaajal)
• 2010/2011
1:3 (1:4, 3:4, 8:3, 2:6)
• 2009/2010
0:3 (2:5, 2:6, 3:4 lisaajal)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles