Pallaslane jäädvustas kodulinna akvarellidel

Kadri Asmer
, kunstiajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eduard Maaser, «Valli kohvik», akvarell, 1951.
Eduard Maaser, «Valli kohvik», akvarell, 1951. Foto: Repro

Eesti kultuuriloos on Tartul alati olnud silmapaistev koht, sest see on koondanud nii suuri kirjamehi kui ka kunstnikke.






Nad on mänginud oma osa linna õhustiku ja olemuse kujundamises, mis jääb sageli tänases tormakas elus tunnetamata. Ometi on iga tartlane hakanud märkamatult hingama linnaga ühes rütmis ja siit lahkudes tulevad nad sageli tagasi. Kas või mõtetes.

Tartu on ka legendaarse kunstikooli Pallas sünnilinn, mille kasvandiku Eduard Maaseri (1916–1990) akvarellinäitust on võimalik praegu külastada E-kunstisalongis.

Väljapanekus on eksponeeritud enam kui 30 Tartu vaadet, millest varaseimad pärinevad aastast 1942.

Kunstniku armastus


Tartu oli ka Eduard Maaseri kodulinn, mida ta armastas jäädvustada arvukalt nii fotodel kui ka oma maalidel.

Ta asus Pallasesse õppima 1934. Lõpetamiseni jõudis ta alles 1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.

Maaser on viljelenud natüürmorte, lille- ja maastikupilte, kuid tartlasena oli ta eelkõige linna jäädvustaja. Seetõttu leiabki tema loomepärandist seeria Tartu vaateid. Nende hulgas võib kohata ikka ja jälle samu tänavaid või maju, kuid alati on emotsioonid ja aeg kordumatud.
Kunstniku meelistehnikaks kujunes akvarell, mis võimaldas tal kiiresti jäädvustada nähtud motiivi.

Ühtlasi võlus Maaserit tehnika õhulisus, mida kasutades suutis ta meisterlikult edasi anda hetke meeleolusid. Nii saabki öelda, et kunstnik ei taotlenud alati detailitäpsust, vaid pigem otsis Tartule omast hingamist ja õhustikku.

Ajaloolised vaated


Iga Maaseri teos on justkui ood kodulinnale. Kunstnik jälgis ühesuguse huviga nii Tartu suuremaid tänavaid kui ka vaikseid õuesoppe eri linnaosades. Tema tööd on  omamoodi ajalooline dokumentatsioon Tartu linnast eri aegadel.

Huvitav on tema teoste puhul fakt, et neist on signeeritud vähesed, kuid kõik kannavad kuupäevalise täpsusega dateeringut.

Näitusel on samuti mahukas fotoalbum, sealt näeb Eduard Maaseri enda pildistatud vaateid paikadest, kus ta armastas käia. Esitatud materjal annab suurepärase võrdluse kunstniku akvarellide ja reaalsuse vahel.

Eelkõige jäädvustas ta linnas maju, harvemini figuure. Seepärast tõmbab praegusel näitusel kindlasti pilku suureformaadiline joonistus «Tartu turg» (1949) inimeste, hobuste ja vankritega. Teos on suurema taiese eeltöö või kavand, kuid oma terviklikkusega mõjub see lõpetatult.

Tuttav ja muutunud


Tartu linn ei jäänud puutumata ka Teise maailmasõja pommitamistest, mis muutsid siinset linnapilti tundmatuseni. Eduard Maaser asus aga jäädvustama ka varemetesse jäänud maju.

Nii näeb näitusel akvarelle «Maarja kirik» (1945) ja «Pal­­las» (1947), need lasevad aimata, milline oli tolleaegne Tartu ning mis vaated linnas jalutades avanesid.

Väljapanek pakub tartlastele äratundmist tuttavatest kohtadest, mis pole aastatega muutunud.

Ühtlasi annab näitus võimaluse heita pilku möödunud sajandi Tartule, millele kunstnik avaldas lugupidamist oma loometööga.

E-kunstisalongis
• Tartu uues kaubamajas tegutsevas E-kunstisalongis on avatud pallaslase Eduard Maaseri (1916–1990) akvarellide näitus Tartu vaadetest.
• Väljapanekut saab vaadata 25. veebruarini.
• Reprod on veebisaidil www.e-kunstisalong.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles