Hinnafiasko muudab metsa langetamise mõttetuks

Foto: Margus Ansu

Majanduskriis on muutnud saega metsa mineku eraomanikule mõttetuks, sest aastakümneid kasvanud puu kokkuostuhind jätab kätte naeruväärse summa. Mündi teisel küljel seisab aga tarbija, kellel on praegu parim aeg küttepuu ja saematerjali varumiseks.

Tartu Postimehega vestelnud metsaomanikud ja -töösturid kinnitavad nagu ühest suust, et kui teil on vähegi raha, tasub just nüüd varuda paari-kolme aasta küttepuud ja maja ehituseks tarvilik saematerjal.

Ühelgi metsakaitseaktivistil pole praeguste puidu kokkuostuhindade juures põhjust karta, et selline üleskutse Eesti metsad lagedaks teeb.

Pigem aitab kodumaisest puidust toodangu ostmine üksnes leevendada siinse puidutööstuse madalseisu ja säilitada maal töökohti.

Piiratud koguses

Paberipuu järele praegu nõudlust peaaegu pole. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi kinnitusel püüab RMK praegu lõigata paberipuud nii vähe kui võimalik.

Näiteks Vara saeveski ostab ka kuuse- ja kasepalki sisse piiratud koguses ja vanadelt partneritelt, et mitte ladu täis toota.

Vara saeveski tegevjuhi Marko Pärna sõnul on kuuse- ja männipalgi kokkuostuhinnad drastiliselt kukkunud, nagu ka saematerjali väljamüügihinnad.

Tippajal maksis saeveski kuusepalgi tihumeetri eest keskmiselt 1450 krooni, praegu aga alla 600 krooni ehk üle kahe korra vähem.

Sisetarbimine on vähenenud ja ka eksporditurgudel on Pärna kinnitusel väga nigelad hinnad.

«Viimastel aegadel on ka väga paljud mööbli- ja höövlitööstused uksed kinni pannud või mahtu vähendanud,» lisas ta. «Välisturgudel konkureerime põhiliselt Skandinaavia ja Läti saeveskitega.

«Lätis on majandusseis hullem, meeleheide suurem ja palgi kokkuostuhinnad veel veerandi võrra väiksemad. Rootslastega on samuti raske konkureerida, sest nende kroon on euro suhtes odavnenud ja ka venelased on rubla mitu korda devalveerinud,» rääkis Pärn.

Maksupoliitika tõttu polnud väikemetsaomanikel Pärna sõnul juba varem kasulik oma metsa majandada. Nüüd aga on sellel veelgi vähem mõtet.

«Ma ei näe ka lähiajal puidu hinna tõusu. Täna see kriitiline hinnapiir, alla mille ei tasu enam üldse puid metsast välja tuua, veel käes ei ole, ehkki on juba päris lähedal,» märkis ta.
Kui inimesel on soov endale saematerjali osta, siis just praegu on Pärna kinnitusel selleks sobiv aeg. «Palgi ja saematerjali hinnad ei saa enam allapoole minna, sest need ongi juba enam-vähem alumisel piiril,» lausus ta.

Otse saeveskist

Vahepeal ei olnud paljud saekaatrid eraklientidest üldse huvitatud, nüüd teenindavad nad neid MTÜ Eesti Erametsaliit juhatuse esimehe Ando Eelmaa kinnitusel märksa parema meelega.

Kes tahab hea hinnaga saematerjali, võiks eelistada just otse tootjalt ostmist: tuleb oluliselt odavam kui poes käimine.

«Üldine sõnum inimestele võiks olla selline, et tarvitage rohkem kodumaist puitu,» lausus ta. «Ostke Eesti puidust tehtud asju, olgu see mööbel, küttepuu või saematerjal – see on parim, mida praegu saab metsanduse ja puidutööstuse heaks teha. Kõike on saada ja isegi suured saekaatrid on nõus müüma väikseid koguseid.»

Eelmaa kinnitusel ei ole metsa majandamine praegu erametsaomanikule kasulik. «Kui on vaja, siis peab seda siiski tegema,» lausus ta. «Küttepuu hind ja nõudlus pole nii drastiliselt langenud, aga teiste sortimentidega on väga keeruline olukord. Kui ostjat praktiliselt pole, siis ei ole ka kuhugi müüa.»

Eelmaa sõnul on puidu hinnad langenud, aga metsa majandamisega seotud kulud jäänud sama suureks.

«Kasumiosa on nii väike, et sellega ei teeni midagi ja teisalt tuleb makse maksta täie rauaga,» lisas ta.

Metsa kokkuostva Metsä-liitto Lõuna-Eesti osakonna juhataja Peeter Agarmaa sõnul ostetakse paberipuitu Eestis kokku praegu väga vähe, sest Skandinaavias on siinse puidu järele väga väike nõudlus.

«Transport Skandinaaviasse on kallis ja sestap on meie puit ka seal kohalikust puidust kallim,» ütles ta.

«Väga õnnelik on see, kes praegu kasepalki müüa saab.» Sellisel juhul on lootust saada tihumeetri eest 650–700 krooni – jutt ei käi praegu paberipuust, vaid kvaliteetsest kasepakust.

Vahepeal hinnas olnud haavapakule pole Agarmaa kinnitusel üldse usaldusväärseid ostjaid ja see läheb kõik müüki tavalise paberipuiduna.

Metsäliitto ostab küll praegu kokku kuuse- ja männipalki, ent Agarmaa kinnitusel saab müüja paratamatult mitu korda väiksema tulu kui veel aasta-poolteise eest.

Tema sõnul teenib kasvava kuuse- või männimetsa tihumeetri eest pärast raie- ja väljaveokulude mahaarvutamist 100 või äärmisel juhul, näiteks väga ilusa metsa puhul 300 krooni. «Varem oli hind 600–800 krooni ja rohkemgi,» lisas ta.

Metsandusfirma töötajana ei soovinud Agarmaa erametsaomanikele soovitusi jagada. Aga kui inimesel on tervet mõistust, siis ta teeb Agarmaa kinnitusel loomulikult järelduse, et aastakümneid kasvanud puud ei ole mõtet praeguse hinnaga maha võtta.

Ka RMK Tartumaa metskonna metsaülem Toomas Haas soovitab erametsaomanikul kavandatud raied edasi lükata ja paremaid aegu oodata. «Iseasi siis, kui mets on lausa pikali või hävinemas,» lisas ta.

RMK lükkab edasi

RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul kavandas RMK selle aasta müügimahuks 2,4 miljonit tihumeetrit.

«Aasta on alguses ja raiemahu vähendamisest ei ole veel asjakohane rääkida,» ütles ta. «Aga hetkeolukord on küll selline, et nõudlus on väike, ja oleme sellest lähtuvalt oma raietegevust ümber kohandanud. Oleme selle poolaasta osakaalu aastases plaanis vähendanud ja arvestame sellega, et raiume teisel poolaastal rohkem.»

Tavaliselt on RMK just esimesel poolaastal raiunud üle poole aasta mahust.
Nukraks teebki eelkõige see, et tegelikult on jaanuaris-veeburaris olnud metsas tegutsemiseks sobivad külmad ilmad.

Kaubi kinnitusel on paberipuu nõudlus kõige väiksem, aga lageraiel ei saa ometi palki alt ära võtta ja jätta kasvama puu ülemist osa, kust tuleb peenem paberipuu.

Konkurentsitult suurim tagasilöök on just kasepaberipuu osas. Selle hind on praeguseks võrdsustunud küttepuu omaga.

«Teeme nii kütte- kui paberipuud siiski praegugi eraldi, sest meil on vaja säilitada kvaliteetse paberipuu eksportija maine,» lisas ta. «Kui pole võimalik paberipuiduna müüa, siis pakume seda kütteks.»

Erinevalt erametsaomanikest pole RMK-l haava müügiga suuri probleeme, sest Kunda haava puitmassitehas on suurtarbija.

«Kui seda ei oleks, siis ega selle haavaga suurt midagi peale poleks hakata,» lausus ta. «Ettevõtjad soovivad jätkuvalt osta ka haavapakku, mida saetakse ja millest tehakse näiteks sauna sisevoodrit.»