Eelarvekärped vintsutavad kõrgharidust

Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Ove Maidla.

2009. aasta riigieelarve kärbete kavas on planeeritud vähendada kõrgharidusraha, mis tähendab, et näpistada võidakse nii riigitellimust kõrgharitud inimestele, aga ka baasfinantseerimist ehk õppejõudude palgaraha.

Maaülikoolis arutas rektor Mait Klaassen eile koos finantsdirektori, õppeprorektori ja teadusprorektoriga võimalusi, kust riigieelarve kärbete kava jõustumise korral kokkuhoidu teha.

«Keerame enne kraadi või kaks temperatuuri maha ruumides, kui me hakkame inimesi lahti laskma,» ütles Klaassen.

Akadeemilise personali arvelt Klaassen kokkuhoidu kindlasti tegema ei hakka. «Uute heade teadlaste harimine võtab nii palju aega, et seda kindlasti teha ei tahaks,» sõnas ta. Samas lisas rektor, et mitteakadeemilise personali osas võib ümberkorraldusi tulla küll.

Tartu Ülikooli rektor professor Alar Karis ei näe, et praegu oleks ülikoolis mitteakadeemilise personali hulgas üleliigseid inimesi. «Kindlasti ei kaasne mingit koondamislainet selle pärast, et rahastamist seitse protsenti vähendatakse,» ütles ta. 

Vastuvõtt ei muutu

Riigieelarve kärbetes on kavandatud 92 117 461 krooni võrra vähendada kõrgkoolide riiklikku koolitustellimust (RKT). Kärped võivad puudutada nii RKT-d kui ka baasfinantseerimist, mis mõjutab õppejõudude palkasid.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu aseesimehe Olga Tšerjomuškina sõnul tuleb kärbete tegemisel silmas pidada, et ei puututaks õppejõudude palku ning tudengite õppetoetusi.

Tšerjomuškina näeb lahendusena kogu kõrgharidusmaastiku ümbervaatamist nii, et RKT kohti jaotataks ülikoolide vahel proportsionaalselt veidi teisiti.

Samal meelel oli ka Alar Karis, kelle sõnul on üks kokkuhoiu võimalusi ühendada jõud teiste ülikoolidega. Kavandatava seitsmeprotsendilise kärpe jõustumine tähendaks Tartu Ülikoolis 33 miljoni krooni suurust RKT vähenemist ehk riigieelarveliste kohtade vähenemist.

Karise sõnul ei tähenda RKT vähenemine, et Tartu Ülikoolis praegune lävendipõhine vastuvõtusüsteem kuidagi muutuks. Tasuliste õppekohtade arvu suurendamist tema sõnul plaanis ei ole, kuna üheks takistuseks saab ka tudengite maksujõulisus.

Klaasseni sõnul on maaülikool siiani võtnud vastu kõik tasulistel kohtadel õppida soovijad ning kavatseb seda teha ka edaspidi.

Olga Tšerjomuškina sõnul on 10–15% tudengitest öelnud, et nad ei suuda maksta oma õppemaksu ega elamisega seonduvaid kulusid. «Kui üks kord on RKT kärbe tehtud, siis ei garanteeri miski, et seda edaspidi ei tule,» rääkis ta, lisades et seejärel on ülikool olukorras, kus tuleb veelgi tõsta õppemaksu.

Vähem raamatuid

Kärbete kavas on plaanis pea 2,5 miljoni krooni võrra vähendada ka ülikoolide raamatukogudele kavandatud 35 miljonit krooni.

Mait Klaasseni sõnul see maaülikooli raamatukogu väga palju ei mõjuta. Alar Karise sõnul võib raamatukogude rahastamise kärpimine luua olukorra, kus TÜ raamatukogu ei suuda osta nii palju õpikuid, kui tudengitel tarvis.

Karise sõnul jätab avalik sektor rahanappuse tõttu ülikoolilt tellimata uuringud, mille abil oma tegevust planeerida. Seetõttu jäävad ühelt poolt ülikoolid ilma uuringurahast. Teisalt aga jäävad tegemata näiteks oluliste poliitiliste otsuste tegemiseks vajalikud uuringud.

Teadusraha kärpeid
• Teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimist on kavas vähendada 8,85 mln kr võrra.
• Ülikoolide raamatukogudele kavandatud 35 mln kr on kavas kärpida 2,45 mln kr võrra.