Pankrottide arv vähenes mullu Krediidiinfo andmeil varasemate aastatega võrreldes nii Tartumaal kui kogu Eestis hüppeliselt. Selleks aastaks prognoosivad analüütikud pankrottide vähenemise jätku.
Pankrotte jäi läinud aastal tublisti vähemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Masust on piisavalt aega möödas ja see kajastub ka pankrottide arvus,» lausus ASi Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger. «Kui majanduskriis algab, on kindel aegrida, kuidas asjad käivad – kõigepealt on kasumite kahanemine, töökohtade kadumine, ettevõtete makseraskused ja siis pankrotid. Kui jälle paremaks läheb, käib kõik vastupidi ja lõpuks väheneb pankrottide arv,» lausus ta.
Eesti keskmise lähedal
Mullu kuulutati Krediidiinfo pankrottide uuringu andmeil Tartumaal välja 63 ettevõtte püsiv maksejõuetus – see teeb 3,82 pankrotistumist iga tuhande ettevõtte kohta maakonnas. Eestis keskmiselt oli läinud aastal 3,87 pankrotti tuhande ettevõtte kohta, mis tähendab, et Tartu maakonnas jäi pankrottide arv vaid õige pisut Eesti keskmisele alla.
Enim oli pankrotte tuhande ettevõtte kohta Harjumaal, kuna Tallinnas tegutseb kõige rohkem üle-eestilise ja rahvusvahelise haardega firmasid, kes riskivad rohkem.
Pankrotilaine tipp jäi 2009. ja 2010. aastasse, kui Tartu maakonnas kuulutati vastavalt välja 117 ja 105 pankrotti. Tegevusaladest oli enam pankrotte majutuse ja toitlustuse ning ehitusettevõtete seas. Vähim põhjustasid majandusraskused püsivat maksejõuetust põllumajandussektori firmade hulgas.
Tartu eripäraks on Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri selgitusel nii-öelda targa majanduse ettevõtete suur osakaal. «Tartus on Playtech, Webmedia, Skype ja veel hulk rahvusvahelise haardega IT-ettevõtteid, kellele masu ei olnud probleemiks ning kus töökohad säilisid.
Nende töötajad omakorda toetasid ka sisetarbimist, käies näiteks kohvikutes ja ostes muid teenuseid,» selgitas Jäger.
Pankrotihaldur Urmas Tross nentis, et on oma töös just eelmise aasta lõpust alates tunnetanud pankrotijuhtumite vähenemist. «Uusi juhtumeid ei tule enam nii palju, on juba rahulikum,» lausus ta.
Suurpuhastus
Kiired ajad algasid pankrotihalduritele Urmas Trossi sõnul 2008. aasta lõpust ning enim oli tööd 2009. ja 2010. aastal. Tavalisim pankrotijuhtum oli Trossi tähelepanekul sel ajal ehitusettevõte, mis oli oma seadmed liisinud ning võtnud tegevuse alustamiseks pangast laenu.
Kiiresti läksid Trossi sõnul põhja ka firmad, kus ettevõtja majandusteadmised olid väga kesised. «Keskeriharidusega elektrik tegi elektritööde firma, kuid tal puudusid igasugused majandusteadmised,» märkis ta. Eraisikute pankrotti põhjustasid kõige sagedamini kiirlaenud ning laenude käendamised.
Pankrotihalduri hinnangul puhastasid kriisiaastad üsna korralikult ettevõtjate ridu «jamast». «Ellu jäid tugevamad ja nõrgad langesid välja,» lausus ta.
Tross avaldas lootust, et nii mõnelegi ettevõtjale jäid ka kriisiaja valusad, kuid kasulikud õppetunnid meelde.
«Esiteks, kogu äri ei saa laenule rajada, isegi kui pank seda lahkelt säravate silmade peale annab. Teiseks, ettevõtjal peavad olema majandusteadmised. Ilma ei saa. Ja kolmandaks, äriplaan peab olema toimiv, vastupidav kõikumistele ning tasub vaadata ka siseturust kaugemale,» loetles Urmas Tross kriisiaja õppetunde.