Andrus Ossip: kes julgeb hoolida?

, G4S Eesti juhatuse esimees, Eesti Turvaettevõtete Liidu juhatuse esimees.
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ossip
Andrus Ossip Foto: Erakogu

Turvafirma G4S on koos maavalitsuste, politsei ja päästeametiga algatanud Facebookis kampaania, mis kutsub inimesi panustama kogukonna turvalisusesse ning jagama kogemusi. Märtsi teisel poolel on kampaania keskmes Tartu maakond.

Tartumaa kuritegevuse üldpilt kinnitab korrakaitseorganisatsioonide head tööd, kuid arvud kõnelevad selget keelt ka sellest, et vohavad kuriteod, mille juured peituvad tihtipeale lihtlabases hoolimatuses.

Ühelt poolt on rõõmustav, et nii nagu kogu riigis, registreeriti Tartumaalgi mullu vähem kuritegusid kui aasta varem. Tartumaal kahanes kuritegevus rohkemgi (14 protsenti) kui riigis keskmiselt. Teisalt paneb muretsema, et nii suur langus on tingitud kergemate ehk teise astme kuritegude vähenemisest. Esimese astme kuritegusid registreeriti Tartumaal mullu koguni 25 protsenti rohkem.

Narkojuhtumite arv peaaegu kahekordistus, kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise tõttu kasvas isikuvastaste kuritegude arv ligemale kolmandiku võrra. Tartumaal küll vähem, kuid kogu Eestis kasvas liikluskuritegevus, sellest roolijoodiklus kümnendiku võrra.

Narko- ja liikluskuritegevus, samuti kehaline väärkohtlemine ning ähvardamine kuuluvad suuresti latentsete ehk peidetud kuritegude hulka. Erinevalt näiteks tapmistest või vargustest, kus kuriteo toimepanek saab paratamatult avalikuks, ei jõua peidetud kuritegevus tihti statistikasse.

Ei jõua siis, kui politsei neile kuriteoliikidele piisavalt tähelepanu ja raha ei suuna. Või ka siis, kui rahvas politseisse ei usu ega teata sedalaadi rikkumistest. Seega selgub statistikast, et politsei tegutseb ja ka inimesed ise on teatanud varasemast rohkem sedalaadi juhtumitest.

Need on kuriteod, millel on pea alati pealtnägijaid või -kuulajaid. Neid, kes teavad ja saaksid aidata sellele lõppu teha – kui nad vaid hooliksid. Tunneksid muret, kui näevad sõpra või ka võõrast purjuspäi rooli istumas. Kedagi alaealisele alkoholi ostmas. Kui kuulevad, kus ja kellelt on ostetud uimasteid. Kui kõrvalkorterist kostab pidevalt perevägivallale viitavaid hääli.

Öeldakse, et võõras mure jätab külmaks. Eurobaromeeter kinnitab, et kuritegevus juba jätabki Eesti elanikud külmaks – ju siis on võõras mure. Märgatavalt enam valutatakse südant hinnatõusu, töötuse ja majanduse käekäigu pärast. Elanike turvatunne justkui kasvaks.

Kuid kahjuks ei tähenda turvatunne veel tegelikku turvalisust. Turvatunne on habras ja puruneb hõlpsalt, kui see on seisnud vaid teadmatusel varitsevatest ohtudest. On tõsiasi, et pikaajaline töötus ja majanduse vilets seis on kaugemas vaates kuritegevust suurendavad tegurid.

Alles siis, kui oleme teadvustanud ohud ja võtnud kasutusele nende ennetamise meetmed, oleme loonud tegelikku turvalisust ja ka põhjust end turvalisemalt tunda.

Lihtsaim viis teadmatust murda ja ise midagi ära teha on hoolida. Just hoolivus ja tähelepanelikkus võimaldab õigel ajal reageerida, et halbu üllatusi ära hoida.

Sellel teel käijate aitamiseks oleme loonud internetis Facebooki lehe «Julged hoolida?» – märka ohtu ja kujunda harjumus sellest teada anda. «Julged hoolida?» lehel saab jagada ka turvalisusmuredele leitud lahendusi, millest teistel õppida tasuks.

Kui julgete hoolida, siis aidake meil rakendada sotsiaalmeedia kuritegevuse ennetamiseks, et oma kogukond ja kodukant turvalisemaks muuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles