Läinud sügisel Härma gümnaasiumis alanud rahvusvaheline IB-õpe võib katkeda, kui haridusministeerium ja Tartu linn ei suuda lähiajal kokku leppida selle rahastamise põhimõtetes.
Härma kooli IB-õpet ohustab rahapuudus
16. märts 2012, 19:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal andis riik Härma kooli IB-õppeks (International Baccalaureate) ühekordse lepinguga raha, millest piisab õppetöö korraldamiseks kevadeni. Eeloleval sügisel õppetöö jätkamiseks eile rahastamislepingut polnud ja haridusministeeriumi lepinguprojektis pakutu linna ei rahulda.
Ministeeriumi pakkumine on maksta IB-õppe eest tavalise õpilaskohaga võrreldes 25 protsenti rohkem, kuid Tartu linna arvutuste järgi jääks siis puudu umbes 78 000 eurot aastas arvestusega, et jätkavad senised 15 gümnaasiumitaseme (Diplo-ma Programme) õpilast, juurde võetakse teist sama palju uusi õpilasi ja kümme õpilast alustab algtaseme õppes (Primary Years Programme).
«Lähema kuu jooksul oleks vaja selgust, kas hakkame võtma diploma’sse uusi õpilasi,» ütles Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg. «Teiseks on ootel alamastme konsultant, kes oleks valmis tulema meie kooli nõustama. Peaksime maksma tema tuleku kinni, aga me ei saa praegu.»
Neli korda kallim
Tannbergi sõnul on rahataotlust mitu korda lahti kirjutatud, kuid IB-õppest vähe teadjad ei hooma, miks maksab see tavaõppega võrreldes umbes neli korda enam, nii on see ka Soomes. Hinda kruvivad litsentsid, koolitused ja väiksemad õpperühmad.
Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles, et kõnelused IB-õppe üle on kuum ja terav teema ning linn on haridus- ja teaduministeeriumiga tihedas suhtluses. Viimased linnapoolsed selgitused läksid teele eile.
Haridusministeeriumis IB-õppe rahastamise põhimõtetega tegelev projektijuht Olavi Otepalu ütles, et on linnalt kuulnud, et ministeeriumi pakutust ei piisa. «Me oleme valmis konstruktiivselt asja arutama. Tahame lahendust, mis toimiks,» ütles ta. «See oli esmane pakkumine.»
Kuigi kool ja linn soovivad IB-õppe rahastamise kohta lepingut pikemaks ajaks, ei ole Otepalu selgitusel võimalik see kauemaks kui august 2015, mis on valitsuse antud tärmin
IB-õppe käivitusaja kohta.
Kuigi rahastamispõhimõtete kokkuleppimisega on Otepalu sõnutsi «väga kiire», sõltub kõik poolte koostöövõimest. «Ei saa olla nii, et IB-õpe on ainult riigi mure,» ütles ta.
Linna raske valik
Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles läinud nädalal IB-õppe rahastamise probleemistikku kommenteerides, et see on regionaalpoliitiline küsimus ja et IB-õpet on Tartus omavalitsuse rahaga korraldada raskem kui Tallinnas ning Eesti kui terviku arengu seisukohalt oleks mõistlik, et IB-õpet rahastab riik.
«Maksumaksja suhtes oleks ebaaus, kui peaksime linna rahaga üleval õpilaskohti, mis on mitu korda kallimad kui munitsipaalkoolis,» lausus ta.
Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave oli ministeeriumiga kokkuleppele jõudmise suhtes optimistlik: «Ma arvan, et summad on planeeritud, ega nad muidu ei räägiks läbi.»
Aga mis siis, kui riik ei anna raha linna küsitud määral?
«Siis on otsustamise koht, kas linn leiab ise raha või tuleb ümber otsustada, et me ei tegele IB-õppega,» ütles Raave.
Rahvusvaheliselt tunnustatud tasemega IB-õpet Tartus on linnavõimu selgitusel vaja näiteks selleks, et laste õppimisvõimaluste puudumine ei takistaks välismaiste õppejõudude ja tippteadlaste tööle tulekut siia.