Vanemuine toob vaatajate ette Jules Massenet´ ooperi «Werther». Nimiosas on noor itaallane Ivan Magri, kelle lüüriline tenor on naispubliku südameid sulatanud Tartus juba mitmel korral.
Poeedi osa laulab luuleline tenor
9. märts 2012, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiljumist saalis oli kuulda ooperi- ja operetigalal veebruaris, aga samuti juba oktoobrist saati «Rigoletto» etendustel.
Prantsuse ooperi kullafondi kuuluv «Werther» on traagiline armastuslugu. Libreto põhineb Goethe romaanil «Noore Wertheri kannatused». Lugu poeedist tekitas pärast raamatu ilmumist sensatsiooni. Mõnedki noored mehed sooritasid Wertheri eeskujul isegi enesetapu.
Itaalia tenor Ivan Magri tunneb ennast saksa luuletaja osas prantsuse keeles lauldes ülimalt hästi. «See lugu puudutab sügavalt meid kõiki ja meeldib mulle väga,» ütles ta. «Werther on poeet ja nagu poeedid ikka, võtab ta kõike vastu avatud südamega.»
Werther on Magri sõnul nagu Etna vulkaan. «Tema sees pulbitseb laava, see kuumeneb-kuumeneb-kuumeneb ja siis plahvatab,» lisas ta. «Ta on haruldane mees, sest ta suudab nutta kurbuse pärast – mida mehed häbenevad –, aga ka rõõmust.»
Magrile on luuletuste kirjutamine tuttav tegevus juba lapsepõlvest saati. Luulelisi kujundeid kasutas ta ka prooviajast kõneldes. «Väga tore koostöö on olnud. Ilm on olnud küll külm, aga iga minu päeva on soojendanud kõigi teatrimajas töötavate inimeste naeratused,» ütles ta. «Ma tunnen ennast siin nagu perekonnas.»
Kas siis mujal maailmas on teisiti? «Vanemuises tehakse tööd südamega, mujal maailmas hakkab see tasapisi kaduma,» vastas ta. «Laias ilmas ollakse väga ametlikud ning ainus, mis seal loeb, on leping. Meie trupis valitseb väga hea energia ja sellest saab väga hea lavastus.»
Kas nii ongi, saab esimest korda näha ja kuulda 10. märtsil.
Ooper «Werther»
• Homme kell 19 esietendub Vanemuise väikses majas Jules Massenet´ ooper «Werther».
• Maailmaesietendus oli 16. veebruaril 1892 Viinis.
• Lavastaja Albert-André Lheureux, muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, dirigent Lauri Sirp.
• Kunstnik Liina Keevallik ja valguskujundaja Andres Sarv.
• Osades Ivan Magri (Itaalia) või Juhan Tralla (Mannheimi Rahvusteater), Katarina Giotas (Rootsi) või Karmen Puis, Taavi Tampuu, Pirjo Püvi või Alla Popova või Helen Nõmm jt.
Allikas: Vanemuine