Tartu Ülikooli rektorivalimised said täna teatavaks ja ühtegi kandidaati esialgu esitatud ei ole. «Nii kiiresti need asjad ei käi,» tõdes Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit.
Rektorikandidaadid vajavad veel mõtlemisaega
2. märts 2012, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii valitsev rektor Alar Karis kui ka teised võimalikud kandidaadid ei ole veel kindlad, kas nad on nõus kandideerima, kui neile vastav ettepanek tehtaks.
Karist ennast ei õnnestunud Postimehel telefonitsi tabada. Ülikooli pressiteenistuse kinnitusel ütles Karis, et tema teistkordsest kandideerimisest on esialgu vara rääkida.
«Ei tea,» vastas rakubioloogia professor Toivo Maimets küsimusele, et kui keegi seaks üles tema kandidatuuri, kas ta sellega ka nõustuks. «Minu aus ja siiras vastus on, et ma ei ole mitte mingisugust otsust kandideerimise osas teinud.» Maimetsa sõnul oleks tarvis enne otsustamist kõik poolt- ja vastuargumendid läbi kaaluda.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor professor Mart Ustav ütles, et ta viibib parasjagu teadusüritusel Austria pealinnas Viinis ning ei ole ülikooli rektoriks kandideerimise peale mõelnud.
«Ülikool peab leidma rektori, kas siis uue või vana, nii näeb kord ette,» rääkis Ustav ning lisas, et nõuete järgi kvalifitseeruvad sellele ametikohale kõik ülikooli professorid.
Ustav lisas, et vähemasti tema eesmärk on ülikooli edasi arendada ning ta avaldas arvamust, et paljud professorid eelistavad teha teadust, mitte administratiivset tööd, mida sisaldab rektori amet.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse juht professor Margit Sutrop ütles, et tal ei ole kavas rektoriks kandideerida ning tema hinnangul on ülikoolis mitmeid häid kandidaate.
«Rektori valimistel toetan kandidaati, kes peab oluliseks ülikooli strateegiliste valikute läbiarutamist ülikooliperega ja ülikooli huvide järjekindlat kaitsmist riigi suunal,» märkis Sutrop, lisades, et ülikooli autonoomia on jätkuvalt ohus ja selle kaitsmisega tuleb jõuliselt tegelda.
«Isiklikult pean tähtsaks tegelda eesti hariduse tulevikuga kõigil haridusastmetel ja olen seetõttu viimastel aastatel palju panustanud kogu elukaart haarava haridusstrateegia väljatöötamisse ning riikliku väärtusprogrammi juhtimisse,» jätkas Sutrop. «Ülikooli eetikakeskuse juhina on minu suurim ühiskondlik väljakutse aidata kaasa eesti kooli uuenemisele - tuupimiskoolilt avarale ja kaasavale õpetamisele ning väärtuskasvatuse juurutamisele.»