Alkomeetrite tootjatelt pärineva info põhjal on Eesti inimesed maailma kõige aktiivsemad alkomeetriostjad – hingeõhus sisalduva alkoholi hulka mõõtev seade peaks meil olema igal kuuendal autojuhil.
Alkomeeter on Eestis popp
29. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkomeetreid Eestisse toova OÜ Rovico Büroo tegevjuhi Raul Rohtla sõnul on neid Eestis müüdud sama palju kui Venemaal. «Eesti on ainuke riik maailmas, kus alkomeeter on laiatarbekaup,» ütles Rohtla.
Alkomeeter on meil tõesti üsna lihtsalt kättesaadav, erineva hinnaga ja erinevaid mudeleid müüakse nii apteekides, tanklates kui ka elektroonikapoodides, kokku umbes 500 jaemüügikohas.
Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul müüakse nende tanklais igal kuul umbes 200 alkomeetrit. Müügil on neil kõige populaarsemad Eestis kokku pandud Alcoscan 2500+ alkomeetrid, hinnaks 899 krooni.
Odavad ei tööta
Hind ongi peamine põhjus, miks alkomeetri ost teinekord ära jääb – aparaat maksab ju 1000 krooni ringis. Väikese vidina eest üüratuna tunduvat summat põhjendab Rohtla nende kõrgetasemelise tehnoloogiaga.
Hinda tõstavad veel lisafunktsioonid. Näiteks Lõuna politseiprefektuuris on kasutusel mitmed mõõturid, mis võimaldavad puhutud näidule juurde lisada puhuja nime ning ka autonumbri, printeriga saab välja trükkida raporti. Selliseid kirjeid suudab aparaat salvestada tuhandeid.
Ka kasutuskindlus on see, mis hinda tõstab. Kui tööandja soovib näiteks igal hommikul oma paarikümne töölise kainust mõõta, siis kõige odavama alkomeetri ostmine ennast ära ei tasu.
Sagedase kasutamise järel võib paari nädala pärast pelgalt eratarbeks mõeldud alkomeetri näitu uskuda sama palju kui aiateibaid ajanäitajatena.
Kui valik on suur ja rahakott lubab, siis võiks eelistada kindlasti alkomeetrit, millel ka huulik küljes – sellega saadavad mõõtetulemused on palju täpsemad, samuti on lihtsam seda aparaati kasutada, kuna need seadmed suudavad ise tuvastada ka võimalikud vead kasutamisel.
Poodides trehvab ka vaid 200–300 krooni maksvaid alkomeetri nime kandvaid esemeid, kuid need võib kindlalt ostmata jätta. Sellistega saadud tulemusi usaldada ei saa. Rovicos müüakse neid koguni pilamänguasjade nime all.
Eesti on ainuke riik maailmas, kus alkomeeter on laiatarbekaup, ütles Raul Rohtla.
«Aeg-ajalt tuleb meil mõni härrasmees uksest sisse ja ütleb, et tema tahab aparaati, mis igal juhul nulli näitab, tema tahab naisele näitamiseks,» rääkis Rohtla tõestisündinud lugu.
Usaldusväärsed alkomeetrid on Eestis tunnustatud Alkomeetrite Müüjate Liidu (EAML) poolt ja omavad pakendil ka vastavat eestikeelset hologrammi.
Ostjal jääb sageli kahe silma vahele aga asjaolu, et tõese näidu saamiseks tuleb alkomeeter vahel ka kalibreerida viia.
Tahab täpsustamist
Kalibreerimist ehk alkomeetri puhastamist ja anduri etalonide paikaseadmist vajab aparaat umbes iga kuue kuu järel. See sõltub nii kasutussagedusest kui hoiutingimustest.
Kalibreerimata alkomeeter ei pruugi anda õigeid tulemusi.
Kohtades, kus on labor ja alkomeetrit kuhugi edasi saatma ei pea, läheb kalibreerimiseks umbes nädal. Tartus on labor täiesti olemas, alkomeetri saab viia Sepa keskusesse Kaviko Kaubanduse OÜ-sse. Kalibreerimine maksab alates 125 kroonist.