Tehnikameeste paradiisis töötab liftki isemoodi
17. veebruar 2012, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uhiuued traktorid, juhtmed, mootorid ja igasugu aparaadid veel on paljude meeste unistus. Eesti Maaülikooli põhjaliku remondi läbi teinud tehnikamaja laborites on need unistused nüüd lausa käegakatsutavad.
«See labor ongi teoks saanud unistus,» muheles eile Kreutzwaldi 56 tehnikamaja põllumajandustehnika laboris tudengitega askeldanud Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi professor Jüri Olt.
Tootmistehnika kolmanda kursuse noormehed olid samal ajal adra ehituse uurimisega nii ametis, et ei tõstnud ninagi töö juurest üles. Suure garaaži moodi laboris on igas mõõdus masinaid ning see on ka loomulik, sest tulevane tootmistehnik peab nende ehitust ja tööpõhimõtet tundma.
Laboritesse kiigates jääb teele trepikoda, mille suurest aknast vaadates näeb, kuidas jämedad trossid ja tehnika lifti üles-alla sõidutavad. «See oligi meie taotlus,» selgitas Eesti Maaülikooli tehnikamaja direktor Margus Arak. «Miks ei peaks selline vaatepilt tehnikameestele meeldima!»
Meeldivat on selles pisut enam kui 6000-ruutmeetrises hoones küllaga, sest täna pidulikult avatava tehnikamaja ventilatsiooni-, kütte-, elektri- ja soojussüsteem on ehitatud nutikalt ja loodussäästlikult.
Ka suurte akende küljes olevad kremoonid pole butafooria, neid aknaid võib vabalt lahti teha. «Akna avamine ei löö kütet ja ventilatsiooni rivist välja, sest siis lülitub küte ja ventilatsioon lihtsalt välja,» selgitas Margus Arak.
Täiesti uued asjad on selles majas suvel väga tänuväärne jahutussüsteem, automaatne sisevalgustussüsteem, ruumide sisekliima individuaalsed reguleerimisvõimalused ja energiat säästev lift. Viimane tähendab seda, et tühjana sõidab lift üles oma raskuse jõul ja täislastis alla sõites kasutab jalavaeva säästja ära sõitjate raskuse.
Tulevikus saab maja sooja ja elektrit ka tuulest ja päikesest, ettevalmistused tuulegeneraatori ja päikesepaneelide ning väikse ilmajaama paigaldamiseks katusele on tehtud.
Poolteist aastat kestnud remont maksis 3 032 890 eurot, millest lõviosa ehk 92 protsenti on euroliidu ühtekuuluvusfondi toetus ja kaheksa protsenti maaülikooli raha. Lisaks soetas maaülikool hoonesse ligi miljoni euro eest seadmeid-õppevahendeid ja mööblit.
Esimesed kaks kuud on renoveeritud hoones andnud varasema ajaga võrreldes küttekulude ligi 30-protsendise kokkuhoiu.