Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru ütleb, et muuseumiehituse rahastamisplaaniga ollakse alguses tagasi. Muuseum oligi kavas rajada laenu ja kultuurkapitali raha eest, nüüdseks hääbunud eurotoetuse lootus tuli hiljem.
Krista Aru: euroraha unistuseta võinuks ERM valmis olla
16. veebruar 2012, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas nädalavahetuse kurbus on nüüdseks üle läinud?
Kõige raskem oligi vahest tõesti nädalavahetus. Ma sain ju reede õhtul teada, et euroraha ei tule.
Kurvastasin üksinda. Mitte päris üksi, mul on minu perekond, kes on küll mööda ilma laiali, aga nendega ma rääkisin. Nad kõik ütlesid, vaadates Euroopast erinevatest linnadest ja teades taustu küllalt hästi, et maailm ongi selline, et väärtushinnangud ja usk on erinevad. Otsustavad sageli need, kes ei jaga samu väärtushinnanguid ja usku.
Ja ega ERM ei kao, ERM on tulnud välja eelmistest ebaõnnestumistest ja elanud edasi, teinud oma järeldused. Meie asutus on ka sellises seisus, et pole aega kurvastada, on vaja analüüsida, mida edasi teeme. Kurbus on läinud jah, pole aega.
Peaministri ja kultuuriministri väljaütlemiste järgi ei pruugi eurorahata jäämine sugugi tähendada uue muuseumi ehitamata jäämist, pigem on kindlus justkui suurenenud.
Tõesti, pigem võib see olla isegi hea. Kui euroraha otsus olnuks positiivne, oleksime olnud ajaliselt väga suure pressi all: ehitushange võtab aega, lepingu sõlmimine võtab aega, kriitilisi kohti on palju. Oleksime pidanud kiirustama majja kolimise, näituste ülespanemise ja fondide kolimise arvelt. Suur betoonist maja peab saama enne hingata ja sisekliima paika loksuma. Meie eesmärk oli ju poolpassiivsed fondihoidlad.
Nüüd ajaline press kaob ja maja võib sisult saada parem.
Millal viimati olete ministritega ERMi ehitusest kõnelnud?
Kultuuriministriga oli pikem vestlus detsembri lõpus. Ka siis oli tema sõnum, et ehitus tuleb olemasoleva projekti järgi. Selle projektiga on nii palju tööd tehtud. Me peame seda maja vaatama tervikulikumas pildis.
Järgmine aasta on kultuuripärandi aasta. Kogu see muuseumide reform ... Peale maakonnamuuseumide on meil vallamuuseumid ja eramuuseumid, ka neid tuleks suure maja hoidlate rajamisel meeles hoida. Meil ei ole mingit mõtet ehitada väikest maja, kuhu mahuvad üksnes praeguse ERMi hoidlad. See oleks lühinägelik.
Peaministriga pikemat vestlust pole viimasel ajal olnud, aga lühikestes kokkupuudetes on ta kinnitanud, et ERM tuleb ja tuleb Tartusse. Et pole mingit põhjust muretseda.
Vähemalt üks minister, regionaalminister Siim Kiisler, on jaganud Euroopa Komisjoni väljendatud kahtlust, et muuseumimaja võib olla kavandatud liiga suur. Kas need kahtlused on ikka päris aluseta?
Oleneb sellest, mida me selle majaga tahame teha. Kas lihtsalt maja ühele muuseumiasutusele või üht suurt kultuuri kandva ja säilitava maja. Uus ERMi maja võiks saada tugipunktiks paljudele MTÜdele, kes tegelevad rahvapärandi nüüdisaegse tõlgendamisega, pean silmas moodsat loomemajandust. Kust nad siis võtavad mustreid ja käsitöövõtteid?
See maja võimaldaks kujundada kaasava muuseumikeskkonna. Kui me seda ei taha, võime teha väikese maja, kuhu mahuvad ERMi hoidlad. Minu meelest oleks selline kärpimine lühinägelik. Hetkeliselt odavam ehitada, aga ei lahenda vajadusi pikemas perspektiivis.
Kokkuhoidu võib väiksem maja anda halduskuludelt, seda küll. Kuid tulemuseks oleks hilisem tagasilöök.
Me ei tee ju pelgalt näitusesaale ja hoidlaid, vaid terve keskkonna.
Kui palju suurendaks uus maja ERMi halduskulusid?
Poole võrra kindlasti, umbes 600 000 euroni aastas. Koos uute töökohtadega kaasnevate palgakuludega oleks kulude juurdekasv 800 000 eurot. Aga see on arvutuslik.
Kuid te ütlesite ka esmaspäeval, et just nüüd on järelemõtlemise koht, millist muuseumi me tahame.
Jaa. Ma ei ole kunagi eitanud, et mida rohkem selle üle vaidleme ja asja endale selgeks teeme, seda parem. Ma ei arva, et pelgalt näitusesaal ja fondihoidla on see, mis tänapäeva maailmas aitab kõige paremini identiteeti edasi viia. Säilitada võib-olla küll, aga me ei taha ju ainult seda.
Kuid analüüsida tuleks, sest meil ei ole kiiruse pressi peal.
Kas praeguste sõnumite valguses on teile selgeks saanud, missugune pidanuks kavandatav muuseum olema, et see oleks euroabikõlblik?
Ega seda ole kusagil välja öeldud. Kõik on usu küsimus. Kõik on ju arvamine: öeldakse, et meile tundub. Keegi ei ole öelnud, et meie lähenemine on vale. Arvutused klapivad. Aga nad ei usu, et see Tartusse oleks sobinud. Ilmselt oleks sobinud põhiliselt mänguline teemapark, muuseum vist mitte.
Muuseumi ei saa teha hoidlateta, aga hoidlad pole turismimeetmest rahastamiseks abikõlblikud. Võib-olla oleks pidanud tegema kaks maja, millest ühes külastuskeskus ja teises hoidlad, aga arhitektuurivõistlusel võitnud tööst ei oleks saanud kahte maja teha.
Uut maja on ette valmistanud kaks ERMi direktorit ja kolm kultuuriministrit, aastad on läinud, tähtajad möödunud, sest oleme oodanud raha sealt, kust seda ikkagi ei saa. Kus valearvestus oli?
Kui mina jaanuarist 2006 direktoriks sain, oli võidutöö valitud. Euroraha taotlemine tuli päevakorda 2008. aastal. Kui kogu protsess algas, tehti Eesti Rahva Muuseumi Ehitamise Sihtasutus (ERMES). Tehti selle pärast, et ERM riigiasutusena ei saa võtta laenu. ERMES pidi võtma laenu ja selle eest ehitama.
Eurotoetuse küsimine pole olnud ERMi initsiatiiv, aga meie oleme uskunud ja vajalikud dokumendid esitanud. Olid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspertiisid ja voorud, meie oleme kohendanud dokumentatsiooni sealsete ekspertide näpunäidete järgi. Seal oleks pidanud olema teadmine, et see projekt turismimeetmest raha ei saa. Pidurit ei tõmmatud.
Meid lülitati üleriigiliselt tähtsate turismi- ja kultuuriobjektide nimekirja suurobjektina.
Algas kõik kultuuriminister Raivo Palmaru ajal teadmisega, et ehitatakse laenu ja kultuurkapitali rahaga. Algas kõik sellest, kus me praegu jälle oleme.
Kui me ei oleks euroraha küsinud, oleks maja valmis olnud. Ma olen selles täiesti veendunud. Olukord oli parem.
Masuni oli veel aega.
Just. Aga selle asemel hakkas tohutu möll tõestamaks, et ERM on oluline asutus.
Ükskõik mis maalt pärit ekspertidele oli meie vajadust raske selgitada, sest igal vanemal kultuurrahval on rahvusmuuseum ammu olemas.
Kas 2015. aastal on ERM Raadil uues majas?
Mina ei julge öelda. Kui ma tulin aastal 2006 siia tööle, mulle väga meeldis ja minister Raivo Palmaru pärast võitjate väljakuulutamist Raadil ütles, et kui ERM saab sada aastat vanaks, siis on maja valmis. Siis ma isegi uskusin seda. See oleks olnud aastal 2009. Praeguseks on olnud nii palju tähtaegu, et esimene aeg, millal ma julgeks selle maja valmimist loota, on 2016.