Loomeettevõtjad näevad oma äri elustiilina

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
7. veebruar 2012 08:56
Tartu Loomemajanduskeskus. | FOTO: Kristjan Teedema

Loomeettevõtjaid iseloomustab suur missioonitunne ja vähene materiaalsus: ettevõtlus on loomeinimestele elustiil ning neist vähesed unistavad suurest kasvust, ilmnes Tartu ja Tallinna loomemajanduskeskuse ettevõtjate uuringust.

«Võib öelda jah, et loomeettevõtjatel on suurem missioonitunne kui teise valdkonna ettevõtjatel. Loomeettevõtjaid motiveerib sisu, mitte niivõrd raha,» ütles Tartu loomemajanduskeskuse juhataja Raul Oreškin. Ettevõtlust nägid uuringus osalenud loomeinimesed kui eneseteostuse ja endale töö loomise võimalust.

Hingega äri

Oreškini sõnul võtavad loomeettevõtjad oma äri hingega ning seetõttu on pankrot välistatud. See võrduks loomeettevõtjale isikupankrotiga. Seetõttu on loomeettevõtjad Oreškini sõnul ka stabiilsemad: nad ei riski väga ja arenevad tasapisi.

Suure kasvuorientatsiooniga firmasid on loomeettevõtjate seas Oreškini sõnul mõõdukalt: 19 protsenti ja needki pigem valdkonnaülesed ettevõtjad. «Nad seovad loomingut ja uusi tehnoloogiaid, näiteks filmivaldkonnas ja veebidisainis,» rääkis Oreškin.

Kõige raskemaks peavad loomeettevõtjad riskimist ning organisatsiooni alustamist ja käigushoidmist. See viitab, et loomeettevõtjad tegeleksid meelsamini oma loominguga kui äritegemisega, kuid sellele leidub lahendusi, näiteks mänedžeri palkamine.

Loomemajanduskeskusele oli uuring Raul Oreškini sõnul kasulik peamiselt oma ettevõtjatele pakutavate tugiteenuste arendamise pärast. «Näeme paremini nende vajadusi eri arengujärkudes ja oskame neile reageerida,» märkis ta.

Laiem kasu

Uuringust on Oreškini sõnul ka laiemalt kasu loomeettevõtluse arendamisel. «Kavatseme minna uuringuga otsustajate ja poliitikute ette, et teha ettepanekuid uue programmiperioodi 2014–2020 loomemajanduse rahastusmeetmete väljatöötamiseks või ümberdisainimiseks,» ütles Oreškin.

Tallinna Ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituudi äsjane uuring on esimene etapp loomeettevõtjate uuringust. Kevadel võtavad uurijad vaatluse alla loomeettevõtjad, kes pole üheski loomeettevõtluse inkubatsiooniprogrammis osalenud ja alustasid ettevõtlusega umbes samal ajal kui praegu uuringus osalenud.

«Kõige põnevamad tulemused saab siis, kui tekib võrdlusmoment inkubantide ja mitte­inkubantide vahel,» nentis Raul Oreškin.

Ettevõtlus kui elustiil
• Uuringus osalenud loomeettevõtetest 62 protsenti võib kirjeldada kui elustiili suunitlusega, 19 protsenti kasvuorientatsiooniga ning 19 protsenti kasvuettevõtluse tunnustega ettevõtteid.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL