Tartu linnavalitsus loodab saada tänasel kohtumisel Ragn-Sellsiga selge pildi, kas Ravila tööstusparki kavandatav jäätmekeskus ähvardab linna haisupilvedega või pole ärevuseks põhjust.
Uus jäätmekeskus kütab ärevust
23. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravila tööstuspargis Klaasi 3 kinnistul käivad ettevalmistused tulevast jäätmekeskust teenima hakkavate vee- ja kanalisatsioonitorude ning elektrikaablite maassepanekuks.
Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelga sõnul peaks hiljemalt juuli keskpaigaks, kui Aardlapalu prügila värav igaveseks lukku läheb, olema Klaasi tänavas valmis segaprügi ümberlaadimise jaam ning liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete sorteerimise hoone.
Jaama lähimaist naabreist on Ragn-Sellsi plaanid teinud murelikuks Eesti Maaülikooli, kuid ajanud segadusse ka Tartu linnavalitsuse.
Viimases jäätmekäitlejate liidu ajalehes teatas firma arendusjuht Jüri Hion, et muu prügi hulgas hakkab Klaasi tänavast käima aastas läbi umbes 30 000 tonni biojäätmeid, millest osa kompostitakse sealsamas.
Nii Tartu abilinnapea Margus Hanson, linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven kui ka keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer tunnistasid, et vajavad Ragn-Sellsilt lähemat selgitust, mida Ravila tööstuspargis teha plaanitakse.
«Detailplaneering ja äriplaan, millest lähtudes linn Ragn-Sellsile selle kinnistu müüs, ei näe ette orgaaniliste jäätmete sorteerimist või kompostimist,» kinnitas Ahven. «Plaanida võib igasuguseid asju, aga linn ei saa selliseid tegevusi lubada.»
Samas ei välistanud Ahven, et biolagunevate jäätmete käitlemist saab nüüdisaegse tehnoloogia rakendamisel korraldada kinnises hallis.
Biojäätmed veetaks Agu Remmelga sõnul Torma prügilasse, kohapeal ei kompostita grammigi.
«Kui Ragn-Sells ehitab tootmishoone ja hakkab seal sees midagi keerutama, aga väljapoole krunti ei ulatu mingeid mõjutusi – mis meil saab siis selle vastu olla,» arutles Ahven.
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg kinnitas, et linlastel pole muretsemiseks alust. Tema sõnul tagab firma puhta õhu ka lähimaile naabreile, rääkimata Tähtvere elanikest teisel pool Tuglase tänavat.
Lähema poole aasta jooksul valmiva ümberlaadimisjaama eesmärk on vähendada Torma prügilasse rändavate segajäätmete veo kulusid jäätmeid kokku pressides ja kogumisautodest mitu korda enam mahutavaile veokeile laadides, selgitas Remmelg.
«Selline jaam toimib meil Tallinnas Suur-Sõjamäel juba vähemalt neli aastat ja mingeid kaebusi haisu kohta pole olnud,» rääkis Remmelg.
Mees nentis, et jäätmejaama ehituse teises etapis on kavas rajada kuni 8000 ruutmeetri suurune kinnine hall, kus segaprügist biolagunevaid jäätmeid eraldades toodetaks prügi purustades ja sõeludes jäätmekütust. Biojäätmed veetaks aga tema selgituse järgi Torma prügilasse, kohapeal ei kompostita grammigi.
«Kogu töö käib hallis alarõhu all, nii et väljapoole mingit lõhna ei lendu,» lubas Remmelg. Ta väitis, et jäätmeliidu lehes ilmunu oli kahetsusväärne eksitus.