Külm paneb veekogud kaane alla

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emajõgi oli eile keskpäeval Tartus Kaarsilla juures veel veidi lahti. Järgnevatel päevadel üha külmemaks muutuv ilm võib selle partide basseini aga jääkaanega katta. Emajõest toidet saav Peipsi on juba üleni jääkaane all.
Emajõgi oli eile keskpäeval Tartus Kaarsilla juures veel veidi lahti. Järgnevatel päevadel üha külmemaks muutuv ilm võib selle partide basseini aga jääkaanega katta. Emajõest toidet saav Peipsi on juba üleni jääkaane all. Foto: Margus Ansu

Emajõgi pakkus eile Tartu kesklinnas Kaarsilla juures partidele veel veidi vaba vett. Aga Emajõest toidet saav Peipsi on juba jääkaane all ja üsna krõbedast külmast hoolimata on seal platsis ka kalamehed.

«Kalamehi on juba päris hulga näha,» ütles Lõuna prefektuuri Varnja kordoni korrapidaja, piirivalve konstaabel Janar Verro. «Päike ju paistab ja väike külm ei tee õigele kalamehele midagi.»
Lõuna prefektuur andis loa mootorsaanide, ATV-de ja iseehitatud karakattidega Peipsi jääle minekuks esmaspäeval. Eile pandi Varnja kordonis kirja järvele sõitnud 48 väikest masinat, iga peal oma paar-kolm meest.

Jää nõuab ettevaatust

Kohalikud kutselised kalurid läksid järvele paarikümne karakatiga, teised kalamehed kasutasid enamasti mootorsaane. Esimesed järvele minejad saabusid kordonisse hommikul kella seitsme paiku, viimane meeskond sõitis välja üheteist paiku.

Ohtlikke vahejuhtumeid sel talvel Varnja kordoni piirkonnas kalameestega juhtunud pole. «Jää on praegu päris hea,» kinnitas Janar Verro. «Kui piiriala märgistasime, oli jää paksus oma paarkümmend sentimeetrit. Eeloleval nädalavahetusel on järv ilmselt mehi täis.»

Laaksaare kandis pole järvel kalameeste «laulupidu» veel alanud. «Ootasin kalamehi juba eelmisel nädalavahetusel, aga masse ei saabunud, tuli ainult mõni mees,» rääkis Laaksaare sadamavaht Sirje Heinoja.
Laupäeval jätsid kalamehed sadama parklasse kümmekond autot ja pühapäeval ainult kolm. Eile ja üleeile oli sadama parkla kalameeste autodest täitsa tühi.

«Eks kalamehed alles koguvad end, varem ei tohtinud kaldast kaugemale kui kilomeeter minna,» märkis Sirje Heinoja. «Meil on siin ju ka see kurikuulus Uhtinina, kus ka mullu üks auto läbi jää vajus.»
Eriluba eriliseks juhuks

Uhtinina ja Piirissaare vahel eile veel ühegi sõidukiga liikuda ei tohtinud. Õnneks on aga külm ka sealkandis jää juba nii paksuks muutnud, et Piirissaare eelmine vallavanem Maria Korotkova sai tänu eriloale eile kodusaarel oma õe matuse korraldada.

«Piirissaare rahvale anti erakorraline luba mootorsaanidega sõita,» rääkis sadamavaht. «Teemeister märkis kõigepealt ohutu raja üle järve maha. Siis viidi ühe saani kelgu peal kirst ja teise saaniga pärjad saarele. Matuselised läksid hõljukiga.»

Piirissaare rahva mootorsaanid ootavad juba Laaksaare sadamas paksu jääd. Mõni saan toodi linnast remondist, mõni tehnohooldusest. «Nagu masinatega jääle lubatakse, nii läheb siin elu käima,» ütles Sirje Heinoja. «Siis algab kaluritel ju põhitöö.»

Külma on olnud juba omajagu, aga miks siis Emajõgi Tartu kesklinnas pole veel üleni jääkaane all?

«Kaarsilla lähedal on kiire vooluga koht, kus Kivisilla varemed moodustavad omamoodi kärestiku,» selgitas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hüdroloogia peaspetsialist Ene Randpuu. «Sellises kohas ei pruugigi igal talvel jää jõele tekkida. Kui sinna tekib lobjakalist jääd, kaanetab külm ka selle koha kinni.»

Hüdroloogid mõõdavad Emajõe jää paksust Kvissentalis, tänavu seda veel tehtud pole.

Liikumine Peipsil
• Esmaspäevast, 30. jaanuarist võib minna Peipsi järvele Mustvee linnast lõuna suunas kuni Pihkva järveni nii jalgsi kui ka maastikusõidukitega.
• Endiselt on keelatud järvejääl liikuda mis tahes sõidukitega Piirissaare ja Uhtinina vahelisel alal, Salusaarele lähemal kui 100 meetrit ning ojade ja jõgede suudmetele lähemal kui 20 meetrit. Järvejääle ei tohi minna sõidu- ja veoautodega ning traktoritega.
• Järvele sõit transpordivahendiga tuleb alati registreerida lähimas kordonis.
Allikas: Lõuna prefektuur
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles