ASi Prisma Peremarket turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas ütleb, et supermarketid on huvitatud, et kliendid poes rohkem kaubarühmi läbiksid, kuid see ei tähenda, et pood püüaks nende eest otsuseid ära teha.
Prisma: ostja teeb oma otsused ise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millise loogika alusel ja kuidas on kaubad paigutatud Prismas?
Kaupade paigutusel lähtume kolmest põhimõttest. Esiteks sellest, kust kliendid on harjunud tooteid poes leidma. Teiseks, tooted, mida ostetakse suurtes kogustes, on kaubalaole lähemal. Kolmandaks on külmlaole lähemale paigutatud tooted, mille puhul on oluline, et külmaahel ei katkeks.
Klientide elu lihtsustamiseks on kaupluses ka viidad, mis hõlbustavad toodete leidmist.
Te räägite klientide mugavusest, aga ometi on kõige igapäevasemad tooted poe lõpus ja harvemini ostetavad nende ees.
See oleneb poe kontseptsioonist. On ju kohti, näiteks Statoil, kust saab oma leiva väga kiiresti kätte, aga nendes kauplustes on väike sortiment ja teine hind.
Prisma saab pakkuda nii odavaid hindu seetõttu, et meil on väga lai sortiment, 60 000 erisugust toodet.
Mõnikümmend toodet soodsama hinnaga ja suurem kasum tuleb ülejäänud mitmekümne tuhande pealt?
Kas just suur, aga jah, see on matemaatika, jaekaubanduse loogiline ülesehitus. Kui sul on üks toode, pead müüma seda hinnaga, mis katab kõik su kulud. Kui on kümme toodet, saad juba ühte odavamalt müüa.
Lootuses, et kui inimene tuleb poodi mõne soodsama toote pärast, võtab ta ka muud tooted teilt?
Ma rõhutaks ikkagi ka seda, et inimene teeb oma otsused ise. Keegi ei saa inimest panna ostma või tegema seda, mida ta ei taha.
Aga siiski, supermarketite kaubapaigutuse loogikat – igapäevased kaubad poe lõpus, harvemini ostetavad alguses ja keskel – võib ju mõneti vaadata ka kui hinda, mida tuleb maksta selle eest, et igapäevased tooted oleksid supermarketis soodsamad kui mõnes väikepoes või Statoilis?
Tegelikult küll. Kui klient soovib saada piima väga-väga kiiresti, siis tal on see võimalus mujal, aga siis on ka toote hind teine. See pole ainult Eestis nii, vaid toimib igas vabas turumajanduses.