Miks?

Jõeäärse libeduse eest hoiatab silt. Foto: Martin Pau

Libe tee

Miks ei hooldata talvel Vabaduse puiestee pargi Emajõe-äärset kõnniteed?

Eda Põldma
Tartu linna haljastus­teenistuse juhataja

Sinna ei pääse kuidagi mehhanismidega ligi. Sellepärast on inimesi sildiga lihtsalt hoiatatud, et talvel on seal kõndimine omal vastutusel.

Kas parki hooldav firma on öelnud, et ta ei saa seal hooldust teha?

Meil on lepinguis sees, et sellistes kohtades hooldust ei tehta. Emajõe ääres ei pääse masinad ka Emajõe tänava pikendusel kuni ujulani viivale kõnniteele. Ka seal on sildid üleval.

Miks ei võiks kõnniteid liivatada käsitsi?

Hea küsimus. Aga see on ikka väga töömahukas ja kallis. Ja sellistel pikkadel aladel tähendaks lume- ja jäätõrje lumelabidaga lükkamist.

Kas firmad on öelnud, et nende kõnniteede hooldus maksaks nii ja nii palju rohkem?

Ei, seda pole öeldud. Hanked on juba sellistel tingimustel välja kuulutatud.

Nii et rahalist arvestust, kui palju läheks käsitsitöö maksma, ei ole?

Ei, seda pole. Aga inimestel on Kreutzwaldi pargis alternatiiv käia ülevalpool.

Seda küll, aga küsimus pole ainult ühest punktist teise pääsemises, vaid jõe vaatamises ja pardile saiatüki andmises. Selline emotsionaalne aspekt.

Seda küll, aga käsitsitööd on väga kulukad.

Kui palju on käsitsitöö masinatööst kallim?

Vastab Kreutzwaldi parki hooldava OÜ Lõunalaaned juhataja Valdek Tagel:

Kui masinaga jõeäärsele kõnniteele pääseks, kuluks seal masinal üheks hooldusringiks veerand tundi.

Masina töötund on umbes 400 krooni. Mehe töötund on saja krooni kandis, tema teeks seda tööd viis-kuus tundi.

Masina kulu oleks siis umbes sada krooni, töömehe oma 500–600 krooni?

Viiekordne vahe on minimaalne. Aga raha eest saab iseenesest kõike ja kui linn otsustaks töö tellida, siis ma leiaks ka töömehed.