Tarkvaraviga muutis Tartus kehtetuks 129 parkimistrahvi

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühisteenuste parkimiskontrolörid on viimased kaks nädalat teinud suuresti tühja tööd, sest enamik nende määratud viivistasuotsuseid on osutunud õiguslikult kehtetuks.
Ühisteenuste parkimiskontrolörid on viimased kaks nädalat teinud suuresti tühja tööd, sest enamik nende määratud viivistasuotsuseid on osutunud õiguslikult kehtetuks. Foto: Margus Ansu

Ühisteenuste kasutatava tarkvara vea tõttu pole enam kui sajal Tartu linnavalitsuse nimel alates 21. detsembrist tehtud viivistasuotsusel ehk rahvakeeli parkimistrahvil õiguslikku alust ja neid parkimistrahve ei pea maksma.

Tartu linnavalitsus avastas kontrollimisel, et viivistasuotsuste digitaalselt allkirjastatud originaal ja selle väljatrükk, mis pannakse tasulise parkimise reeglite vastu eksinud juhtidele sõiduki kojamehe vahele, sisaldavad erinevaid õiguslikke aluseid.

Seejuures on väljatrükkidel kõikidel juhtumitel viide liiklusseaduses toodud ühele viivistasu määramise alusele: parkimistasu maksmata või tasutud väiksema määra järgi (§ 188 lg 1 p 1).

Seda ka juhul, kui tegelikult on viivistasu määratud teistel liiklusseaduses nimetatud põhjustel: tasutud parkimisaega on ületatud; parkimisõigust tõendav dokument ei ole täidetud nõuetekohaselt; parkimisõigust tõendav dokument ei ole paigaldatud nõuetekohaselt.

«Kuna õiguslikud viited kantakse ainult ühed ja samad, siis mitte kõigil, aga mõnel juhul võib tekkida olukord, kus viivistasuotsus on kirjutatud välja valel alusel. Ehk siis juriidilises mõttes on see kehtetu,» ütles Tartu linnasekretär Jüri Mölder.

Kordusteadet saata võimatu

Sisuliselt tähendab see seda, et tubli kodanikuna võivad parkimistrahvi saanud selle esimese teate peale ära tasuda, aga kui nad seda ei tee, siis linnavalitsus ei pea võimalikuks postiga või e-kirjaga teist teadet saata.

Liiatigi ilmnes kontrollimisel, et nn süsteemiformaadi ehk digitaalse originaali puhul on kõigil juhtudel viivistasuotsuse aluseks «tasutud parkimisaega on ületatud» (liiklusseaduse § 188 lg 1 p 2).

See aga tähendaks, et kordusteatel oleks märgitud erinev õiguslik alus kui sõidukile jäetud esimesel väljatrükil.

Mölder soovitas tasulise parkimise alal käituda nii, et viivistasuotsuseks poleks põhjust, aga kui tekib kahtlusi, kas viivistasuotsus on välja kirjutatud õigetel alustel, tuleks nõu pidada ametnikega.

Kolmapäeval saatis linnavalitsus Ühisteenustele probleemi kohta abilinnapea Raimond Tamme allkirjastatud kirja, kus on muu hulgas öeldud, et ASi Ühisteenused suutmatus linnavalitsuse nimel korrektset haldusakti väljastada muudab linna kaitsetuks kohtumenetluses ning kahjustab linnavalitsuse mainet.

Linnavalitsus käsitleb probleemi seda teravamalt, et juba juulikuust, kui Ühisteenused asus hanke võitjana tegema parkimisjärelevalvet elektrooniliselt, on viivistasuotsuste vormistamisel olnud puudusi. Kuid varasemad puudused pole Möldri sõnul olnud nii teravad, kui nüüd «täiesti ootamatult avastatud» probleem.

Linnavalitsus andis Ühisteenustele aega 18. jaanuarini ning ähvardas puuduste kõrvaldamata jätmise korral lepingu üles öelda ja nõuda 63 900 eurot leppetrahvi.

Tänaseks ehk korras

Ühisteenuste juhatuse liige Alar Vasemägi ütles, et tegemist on tarkvaraveaga ja ettevõte tegeleb selle kõrvaldamisega. «Homseks on korras ehk, nii on tarkvaraarendaja lubanud,» ütles ta eile.

Miks ei avastanud ettevõte viga väljatrükkidelt ise, kui see viga on olnud juba 21. detsembrist alates? «Jah, see on hea küsimus,» nentis Vasemägi. «Praegu tegeleme vea kõrvaldamisega, sinna läheb põhiline aur.»

Vasemägi selgitas, et viga tekkis üleminekust uuele parkimiskontrolli platvormile, mis mingis osas ei toimi.

«Kontrolli saab ikka teha ja päringuid selle kohta, kas on parkimise eest makstud. Teatud viivistasuotsuseid saab vormistada,» ütles ta. «Uue tehnilise platvormi käivitamisel meie viga ei avastanud, selle avastas linn kontrolli käigus. Aitäh neile, et nad nii kiiresti avastasid, meie peame endale siin tuhka pähe raputama. Meil oli mitu arendajat, aga ma ei pane seda viga IT-firma süüks, oleksime võinud kontrolli käigus ise avastada.»

Linnavalitsus ütleb kirjas Ühisteenustele, et viivistasuotsuseid, millest laekuv tulu jääb Tartu linnal saamata, käsitleb linnavalitsus Ühisteenuste tekitatud kahjuna.

Ühisteenuste Lõuna-Eesti piirkonna juht Juta Karjane ütles eile pärastlõunal, et ta ei saa vastata, kui palju on Tartus alates 21. detsembrist viivistasuotsuseid tehtud, sest tehniliste probleemide tõttu ei pääse ta süsteemi sisse.

Tartu linnamajanduse osakonna parkimisspetsialist Martin Nelis ütles, et 21. detsembrist 3. jaanuarini on Tartus tehtud 149 viivistasu otsust, neist  129 on ebakorrektsed ja 20 korrektsed.

Viivistasu määrad on sõltuvalt eksimusest 30.68, 15.34 või 3.83 eurot, seega ei ületa otsene kahju seni 4000 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles