Kodumaine filmindus algas lennukalt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
4. jaanuar 2012 16:17
«Ilm oli küll wilu, aga waikne, pikk soldatite harjutuseplats Peterburi mäel sile ja kuiw, lendutõusmiseks ja mahatulemiseks suur küllalt ühele sõitjale,» kirjutas Postimees sada aastat tagasi. Nii algas reportaaž Odessa katselenduri Sergei Utotškini lendudest Tartus Krasnojarski polgu kasarmute õuel, kus uudistajate hulgas oli oma kaameratega ka Johannes Pääsuke. | FOTO: ERMi fotokogu

Noor foto- ja filmimees Johannes Pääsuke magas rongis. Ehk isegi nägi und oma järgmisest filmist, võib-olla Kalevipojast või Rummu Jürist. Järsku – trahh! Rongiõnnetus. 25-aastane mees lendas vaguni lae alt põrandale ja suri.

Vene kroonu teenistusse läinud ja sealgi fotosid ja kroonikafilme teinud noor andekas mees hukkus rongiõnnetuses Orša jaamas Valgevenemaal 8. jaanuaril 1918.

Eesti Rahva Muuseumile hakkas ta fotosid tegema 20-aastasena. Ja nagu märgib filmiajakirjanik Jaak Lõhmus raamatus «Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga» (ERM, 2008), oli näiteks 1913. aasta suvistel pildistamisreisidel Pääsukesel kaasas ka kinokaamera.

Oletatavasti väntas ta esimest korda kaamerat varakevadel sada aastat tagasi ja näitas kroonikakaadreid Tartu kinos Imperial, mis asus praeguse haridusministeeriumi hoone ja linnaraamatukogu vahele jääval haljasalal.

Utotškini lennud

Vaieldamatult tõendatav on Pääsukese filmimine Ülejõel asunud Krasnojarski polgu kasarmute õuel suurel soldatite harjutusplatsil 27. või 28. aprillil 1912. Tema kaamera jäädvustas tollal tartlaste silmis enneolematu sündmuse – lennuk tõusis mitu korda õhku ja maandus edukalt.

See oligi Eesti esimese filmi sisu.

Postimees kirjutas 29. aprillil reportaažis «Õhusõitja Utotshkini lendamised Tartus» (täielikult saab seda lugeda aadressil http://dea.nlib.ee/), et pealtvaatajaid kogunes tuhandeid.

«Kella 6 ümber laupäewal ronis õhusõitja Utotshkin oma kipaku istme pääle. Et ilm külm oli, siis paksus ülikuues, pää ja kõrwad tuule wastu hoolega kinni mässitud, inimesed taganesid mõlemile poole kõrwale, soldatid hoidsid apparati sabast kinni, mehaniker kallas mootorile õli kurku ja lükkas ta käima,» on kirjas Postimehes.

Kui palju kõigest sellest jõudis Johannes Pääsukese vahendusel hiljem kinoliste ette, ei ole teada, sest eesti esimene film ei ole säilinud. Oletatakse, et see kulus lihtsalt rohketel seanssidel näitamisega ära.
Ja seansse – seega ka kinolisi – oli palju.

Eesti esimene paikne kino Illusion, mis tegutses praeguse Kaarsilla Narva maantee poolse otsa lähedal haljasalal, avaldas juba 30. aprilli Postimehes kuulutuse, et sellel ja järgmisel kahel päeval saab Utotškini lendamist vaadata kinolinal.

Esimene seanss, praeguses mõistes eesti esimese filmi esilinastus oli niisiis sada aastat tagasi 30. aprillil. Kino Imperial tõi Pääsukese teedrajava linateose oma vaatajate ette esimest korda päev hiljem, 1. mail. Jaak Lõhmuse andmeil jooksis see ajalooline film Tartus kahe kino ekraanil peaaegu nädal aega.

Sada aastat hiljem

Sada aastat hiljem, 30. aprillil 2012, tähistatakse eesti filmi ümmargust aastapäeva väga esinduslikult. Kultuuriprogrammis «Eesti film 100» on sel päeval ette nähtud Tartus korraldada sajandigala, sõidab kinorong Tallinn–Tartu–Tallinn, Eesti Post esitleb postmarki «Eesti film 100».

Suure aastapäeva puhul korraldab koostöös Eesti Filmi sihtasutuse ja «Eesti film 100» programmiga tegevust siinkandis filmi- ja fotokompanii Pimik, mille on asutanud Andres Keil, Jaak Kilmi ja Siim Sillamaa ning mis tegutseb Tartu loomemajanduskeskuses.

Tartu linna eelarvest on kultuuriprojektide toetuste hulgas Pimikule filmiaasta projekti tegemiseks eraldatud 20 000 eurot.

Kui Andres Keil loetles eeloleva aasta sündmusi, nimetas ta lisaks Tartu muuseumide asjakohasele panusele sajandigala lavastamist ja korraldamist.

«Eraldi Tartu sündmustest on plaanis veel tihe koostöö Tartu Kõrgema Kunstikooliga,» lisas Keil. «Näiteks korraldame nii, et kõik üliõpilased saavad alanud aastal ühe õppeülesande, mis on eesti filmiga seotud, ja nende lahendused jäävad avalikkudesse ruumidesse inimeste silma alla.»

Koostöös kunstitudengitega algab filmiseansside ja loengute sari galeriis Noorus. «Vaatame filmi koos selle kunstnikuga ja räägime kunstnikutööst filmi juures,» selgitas Keil.
Muide, plaanis on lavastada Utotškini lend.

Juba eeloleval reedel

Juba kahe päeva pärast, eeloleval reedel viib programm «Eesti film 100» huvilised Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja.

Näha saab filmi, fotosid ja performance’it, kuulata muusikat ja kõnesid. Piret Õunapuu ja Tiina Tael kõnelevad rändamisest, kogumisest ja hoidmisest sada aastat tagasi ja meie päevil, Jaak Lõhmus peab ettekande fotost ja filmist, Johannes Pääsukesest ja Eesti filmiaastast ning Andres Keil keskendub filmiaasta ja Tartu seostele.

Samas saab tuule tiibadesse esimese eestlasest filmimehe loomingut tutvustav rändnäitus «Pääsuke rändab, kogub ja hoiab».

Päev hiljem ehk 7. jaanuaril on põhjust minna Palamuse rahvamajja. Nimelt tuli sealtkandi kuulsamaid mehi Oskar Luts ilmale just tol päeval 125 aastat tagasi. Tema sünniaastapäeva tähistamine ristub kenasti eesti filminduse juubeliaastaga, sest sealsamas saab vaadata hiljuti restaureeritud «Suve».

Kui Johannes Pääsukesele oleks antud mitu aastakümmet enam elupäevi kui 25, oleks

ta vahest jõudu proovinud ka Lutsu loomingu ekraniseerimisega. Eesti esimese mängufilmi «Karujaht Pärnumaal» (1914) loomine tuli tal ju üsnagi hästi välja.

Pärast sõjaväeteenistust unistas Pääsuke vändata filme Kalevipojast ja Rummu Jürist. Kui ei oleks ometigi olnud toda rongiõnnetust Valgevenemaal!

Eesti filmi sajanda aastapäeva tähtsamaid üritusi jaanuarist detsembrini Tartus ja Jõgevamaal

• 6. jaanuaril kell 16 saab Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas tuule tiibadesse esimese eestlasest filmimehe Johannes Pääsukese (1892–1918) loomingut tutvustav rändnäitus «Pääsuke rändab, kogub ja hoiab», samas tutvustatakse programmi «Eesti film 100».
• 7. jaanuaril kell 16 algab Palamuse rahvamajas Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistamise raames hiljuti restaureeritud «Suve» (režissöör Arvo Kruusement) pidulik linastus; Eesti Post esitleb Oskar Lutsu postmarki.
• 23. jaanuaril avatakse draakoniaasta hakul Tartus jääskulptuur, mille loomisel on tõenäoliselt arvestatud ka Johannes Pääsukese panust Eesti filminduse rajamisel.
• 8. märtsil avatakse Tartu linnamuuseumis näitus «Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini».
• 19. märtsil avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas väljapanek «Eesti filmi rajaleidjad».
• 19.–25. märtsini seab üheksas Maailmafilmi festival Tartus fookusesse eesti filmi.
• 30. märtsil on Johannes Pääsukese 120. sünni-
aastapäev, esitlusküpseks saab tema filmide kogumik.
• 18. aprillil avatakse Tartu linnaraamatukogus filmiaasta näitused esialgsete pealkirjadega «Kirjanduse ekraniseeringud Eesti filmis» ja «Eesti filmiplakat».
• 30. aprillil on eesti filmi sünniaastapäev, mille puhul sõidab kinorong Tallinn–Tartu–Tallinn, Eesti Post esitleb postmarki «Eesti film 100» ja toimub sajandigala Tartus.
• 11. mail toob kirjandusfestival Prima Vista vabaõhukinos südalinna pargis vaatajate ette kirjanduse värske ekraniseeringu eesti filmiloojatelt.
• 19. mail on muuseumiöö «Öös on kino!».
• 24. mail algab projekt «Sajandi 100 võttepaika», mis seisneb legendaarsete filmivõttepaikade tähistamises nii Tartus ja Jõgevamaal kui ka mujal Eestis.
• 1. juunil annavad Olav Ehala ja Tartu Noortekoor Oskar Lutsu majamuuseumi aias kontserdi filmimuusikast.
• 20.–22. juulini linastuvad Tartu hansapäevadel Eesti ajaloolised seiklusfilmid.
• 6.–12. augustini linastub «Eesti film 100» filmiprogramm Tartu armastusfilmide festivalil tARTuFF.
• 11. ja 12. augustil on Theodor Lutsu filmipäevad Palamusel.
• 2.–4. septembrini on restaureeritud mängufilmi «Naerata ometi» (Leida Laius ja Arvo Iho) pidulikud linastused Tilsis, Tartus ja Tallinnas.
• Ilmselt septembris esilinastub Ain Mäeotsa mängufilm «Deemonid».
• 7. novembril tuleb Tartus ja Tallinnas vaatajate ette tummfilmikontsert «Tšeka komissar Miroštšenko» (Paul Sehnert, 1925).

Allikad: programm «Eesti film 100» ja Pimik

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL