Miks kasvab metsas ühes kohas 300 puuliiki, sellest 500 meetrit eemal aga vaid üksainus? Kuidas inimene elurikkust mõjutab? Just selliste teemadega tegeleb eile alustanud bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus.
Tippteadlased uurivad nähtamatut loodust
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
13. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus ühendab viit see-ne-, taime- ja loomateadlaste rühma, kelle eesmärk on uurida, miks looduses elurikkus varieerub, miks on looduses liigiti väga suured erinevused, miks osas paikades elab rohkem erinevate liikide esindajaid.
Lõpuks paigutavad teadlased saadud teadmised looduse terviku konteksti. Näiteks uurivad, kuidas inimesed ökosüsteeme muudavad.
Aktivistid ja lapsed
Kuigi keskuse põhieesmärk on teha tippteadust, tehakse ka haridus- ja teavitustööd. «Teadlane ei saa istuda isoleeritult eebenipuust tornis, vaid peab ühiskonnale ka teada andma avastustest,» rääkis bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse esimees, TÜ taimeökoloogia professor Martin Zobel.
Seepärast ongi tippkeskus võtnud eesmärgiks töötada nii aktvistidega vabatahtlikes loodusorganisatsioonides kui ka harida kooliõpilasi, kellest loodetakse teadlaste järelkasvu. Zobeli sõnul on tänased Eesti kooliõpilased loodusest veidi vähem teadlikud kui nende eakaaslased mujal riikides.
Igapäevaselt ei toimu tippkeskuse töö ühes majas ja katsepõldudel. Reaalselt tegutsevad tippkeskuse teadlased viies majas ning kokku saadakse ühistes laborites. Koos ollakse ka virtuaalses mõtete vahetamise keskkonnas, mida teadlased kutsuvad mõttekojaks.
Teadust ei tehta ainult Eesti teadlastega ja eestlastele. Näiteks vahetatakse teadmisi ka Argentiina, Kameruni, Kaboni ja Kanada teadlastega.
Ühe valdkonnana uurivad keskuse teadlased nähtamatut. «Valdavalt on loodusest kirjeldatud seda osa, mis on silmale nähtav: linnud, loomad, makroseened,» ütles Zobel.
Mikroobide revolutsioon
Osa loodusest, mikroobsed organismid, on silmale nähtamatu. Tippkeskus hakkab neid uurima DNA kaudu. Selline uurimine on maailmatasemel veel väga uus ning alles arengujärgus.
Zobeli sõnul on maailmas molekulaarbioloogias toimumas revolutsioon, kus DNA uurimisega on võimalik ära tunda paljusid mikroorganisme. Selles revolutsioonis osaleb ka bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus.
Uuringute tegemine nõuab aga tipptasemel tehnoloogiat ja suure võimsusega arvutisüsteeme. «On vaja arvutiklastreid ja inimesi, kes nendega tööd oskavad teha,» ütles professor Zobel.
Tippkeskus sai ELi tõukefondidest uurimistegevuseks 67,9 miljonit krooni.
Zobeli sõnul kulub raha teadlaste palkadele, laboritehnika ostmisele ja selle kasutamiseks vajaliku personali koolitamisele. Raha kulub ka uurimisrühmade vahelise infovahetuse tõhustamisele.
Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus
• On üks seitsmest tippkeskusest Eestis.
• Uurimisvaldkondi juhivad Martin Zobel, Meelis Pärtel, Toomas Tammaru, Raivo Mänd, Asko Lõhmus ja Urmas Kõljalg.
• Keskus sai 67,9 mln krooni Euroopa Liidu struktuurifondidest.