Millegipärast suunas jõuluvana mind elama kusagile kaugele lõunas, Tartusse. Ja just nimelt Raekoja platsi, pööningule koos hakkide ja varestega. Olin juba lapsest saadik, nii umbes paarsada aastat tagasi pikk, pikem kui teised päkapikud. Nii mind hakatigi narrima nimega Pikk Päkapikk, tegelikult umbes pika päka jagu pikk.
Tänapäeval oleks seda nimetatud päkapikkude koolikiusamiseks, aga toona polnud jõuluvana kontor veel teadlik, et ka nii võib. Ametikooli lõpetamise järel suunati mind Tartusse, justkui siin oleksid väga kõrged majad, millest pikal päkapikul oleks parem ülevaadet saada. Polnud siin nii kõrgeid maju midagi ning kui pikk see Pikk Päkapikk siis ikka on, aga kord antud hüüdnimi oli selleks ajaks oma töö juba teinud.
Nii istungi Raekoja platsi pööningul ning saadan hirmaeglase tuvipostiga aeg-ajalt vanale enesele teatisi, kuidas lapsed või kuidas linn ise on. Ega eriti enam viitsigi.
Ligi paarkümmend aastat tagasi teatasin, et sain linnakunstnikuga kaubale kuusele parema väljavaate asjus. Leppisime kokku, et kuusk võiks olla jalakäijate silla poolses otsas pikal Raekoja platsil, mis näeb tegelikult välja justkui lai ja lühike tänav.
Siis on see paremini näha ka kaugemalt tulnutele. Näha juba teiselt poolt jõge ja igasuguste sildade pealt, et siia see jõuluvana oma saaniga maandub, nähes paremini maamärki, ja muu lugu sinna juurde. Pealegi on jõuluvanal siis parem asjatada kuuse ja raekoja vahel kõiksugu tegelastega, kes sinna jõuluõhtul kogunevad.
Teised aga väitsid vastu, et kuusk jääb linna tähtsatest meestest liiga kaugele ning parem olgu siis vahepeal, poole välja peal. Olgu-olgu, arvasin mina, ikkagi parem pool platsi kui tühi koor.
Siis said nad täita kuuse ja linna peamaja vahelist tühemikku igasuguste veidrustega. Küll nad ajasid laevu kuivale maale, küll lükkasid lund kokku justkui lumelinnaks, millest viimane mõjus pigem raekojaga konkureeriva jääkuninganna saatkonnana. Või näeb raekoda ise välja pigem kui laste kompvekikalender, mille koha pealt mingist tulemisest elik advendist jutlustatakse.
Nüüd vaatan juba hakkidega siit pööningult, et paistab teine päris hää. Kuusk on lai ja kahar. Üks putka on samuti sinna kõrvale tekkinud. Lisaks muid kuuski, ehkki päris pisikesi. Las linnavalitsejad siis vaatavad oma akende ees allarulluvaid pilte ning kuulavad õhtujutte ja vaatavad pisikesi kuuskesid. Ehk tuleb neilgi mõni terasem mõte pähe.
Vaadates piki tühja raatuse platsi alla, saab linnapeagi lõppude lõpuks aru, kelle linn see on. Ei, mitte ainult lastelinn, vaid jõululinn, mille üks esindajaid olen ka mina, ehkki kehvakene, seal kusagil pööningul.
Varsti tuleb lumi, mille kokkukühveldamine ühte hunnikusse on teatud hetkel väga lõbus. Aga pärast paari sula ja siis jälle külmumist – nii on jõuluvanastki kõrgem tegelane ette näinud – oleme jällegi silmitsi jäätunud lumelinnaga. Katsu siis sealt liumäest üles ronida.
Siiski on mul siit Raekoja platsi pööningult lõbus vaadata, kuis keegi teeb pika liu või kelgutab nii kaugele, et alles enne Vabaduse puiestiku autosid pidama saab.
Muidugi näen oma vallatus ja mõttetus ettekujutuses sedagi, et liukaar võiks sõita ka üle Kaarsilla kaare. Aga võtkem siiski hoogu veidi tagasi, vaadakem alalhoidlikult raeplatsile ja tehkem mulle silmarõõmu lihtsamate lõbustustega.
Need linnavalitsuse isad on ju laisad ja küsivad, kustkohast tuleb raha kogu jõulutralli korraldamiseks. Mina tean, et raha polegi olemas, ja kui seda tõepoolest vaja on, tuleb see tegelikult jõuluvana taskust, aga ainult siis, kui temalt otse silma vaadates küsid.
Sama lugu on ka üsna tühja ja tegevuseta Raekoja platsiga: kõigepealt peab olema soov, mida jõuluvana võiks arvestada. Mida sa näed sellel platsil puudu olevat, mida oleks vaja teha või luua sellel või järgmisel aastal?
Mul on muuseas ka usaldusmees seal platsi peal, kuuse kõrvale ehitatud tillukeses majas. Kohas, kus jõuluvana ja paljud mu sõpradest päkapikud aeg-ajalt jalgu puhkavad. Seal võib rääkida kõigest. Et teeme lennu- või liuvälja. Et üks suur korralik karussell kuluks ära. Või teeme suure tulevärgi, igavesti palju nalja saab siis.
Seega, mine puhka sinagi seal majas jalgu ning lase mõttel lennata, mida selle suure ja tühja platsiga jõuluajal peale hakata. Ei ole ju mõistlik, et seal ei sünni midagi ning see seisab lihtsalt tühjana. Ütleme sedaviisi, et muidu on tähtsate meeste raekoda seal torniga majas, kus aknaid iga päev uute katetega kaetakse, aga jõuluajal on raekoda väikeses kõrvalmajas, kus saab sooja teed ning kust päkapikud ja jõuluvana mõnikord läbi astuvad, seal end soojendamas käivad.
Kui sa seda teed, siis on minulgi siin Raekoja platsi tühjal pööningul lihtsam oma tööd teha. Mul on selle platsi majakesega otseside ja jõuluvana siiski usaldab veel mind, va laiskvorsti. Pealegi pidi linnapea kartma jõuluvana rohkem kui kedagi teist ning tema kõrvad on väga suured sellepärast, et pidi kõik jõuluvana nõuanded kõrva taha panema.
Ennenägematuid jõule!