Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kividega pikitud leivast praetud kartuliteni

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Näituse «Moodne tudeng. Oh ajad, oh kombed!» kuraator Terje Lõbu näitab venestusaegse ülikooli kohustuslikku tudengivormi, ekraanil temast paremal peab protestist pakatav 20. sajandi alguse üliõpilane Aleksei vihast kihutuskõnet. | FOTO: Margus Ansu

Leivast võib leida kivikesi, kala ja naerid on roiskunud, kaste tehtud rääsunud võist ning joogis leidub ussikesi ja sõnnikutükke. Nõnda väidab telepurki püütud tudeng ülikooli ajaloo muuseumi uue näituse külastajaile.

«Köögitüdrukud võtavad aga magamisel laudlinad ümber ja nädala jooksul neid ei puhastata!» pahandab üliõpilane, jäädes väliselt täielikult rahulikuks.

Tervisekaitseametnikke, kes peaks tormama kirjeldatud toitlustusasutusse nagu tulekahjule, hakatakse Tartusse tööle palkama rohkem kui 300 aastat hiljem. Seepärast ei jää üliõpilasel Andreasel üle muud kui paluda hügieenikaost lõpetama ülikooli senat.

Faktid ja tõlgitsus

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi vastse näituse «Moodne tudeng. Oh ajad, oh kombed!» kuraator Terje Lõbu kinnitas, et kuigi rootsiaegsest Academia Gustavianast pole säilinud peaaegu ühtegi eset, mis oleks ülikooliga kindlalt seotud, pole 17. sajandi esimese poole senati protokollide autentsuses  põhjust kahelda.

Küll võib Lõbu sõnul sügavalt kahelda, kas kõik rootsiaegsed tudengid käisid riides nii uhkelt, nagu too tundmatu üliõpilane 17. sajandi joonistuselt, väidetavalt Academia Gustaviana Pärnu-aastatest. Sestap elustas tudengite olmest ja harrastustest pajatav väljapanek senati ees nuriseja ajaloohuviliste jaoks varjuteatrina.

«Me ei tahtnud riskida, et meile heidetaks ette ajaloo võltsimist, fantaasia esitamist faktidega,» märkis Terje Lõbu.

Samuti kui tudeng Andrease varjumonoloogi, mängis näitleja Maarius Pärn Tartu Ülikooli multimeediatalituses videosse revolutsioonilise üliõpilase Aleksei 1905. aastast ning bravuurse eüeka Aivari, kes lõugab teleriekraanil Toto Cutugno tuntud viisil «Kapeiki dve v karmaanje!».

Sellest, mismoodi on Tartu tudengid alates 1632. aastast riides käinud, mida söönud, millistes korterites elanud, milliseid joovastavaid jooke trimbanud, millistele käitumisreeglitele pidanud alluma ning milliseid karistusi kandnud, kirjutavad näitusel kokkuvõtlikult veel üliõpilased Alexander, August, Ants, Alar ja Andero.

Kõrvaklappidest saab kuulata korp! Estonia burši õllelauakõnet rebastele.

Kujutletav kõneleja umbes 19. sajandi keskpaigast rõhutab, et tudengeid ei käsuta raad, vaid rektor, ning et rebaseaeg peab tegema üliõpilasest täismehe, kes peab oskama toopi tühjendada.

Sündis uus lauamäng

«Võtsime meelega korporatsiooni, mis on ammu tegevuse lõpetanud, sest tegutseva puhul oleks võinud teised pahaks panna, miks neid ei võetud,» selgitas Terje Lõbu.

Näitusesaali parempoolses otsas, mis esitleb fragmente venestusaegse ning 20. sajandi alguse keiserliku Jurjevi ülikooli tudengite olmest, on näha koopiad ülikooli peahoone kartseri seinajoonistustest ning saab proovida lauamängu «Tartu tudengi tsükkel».

Terase pilguga ajaloohuviline võib tuvastada ülesvõttelt Emajõel aerutavast paadiseltskonnast Lenini noorema venna Dmitri Uljanovi.

Väljapaneku vasak nurk võib pakkuda nostalgiahetki tudengeile, kes said veerand sajandit ja rohkem tagasi kosutust Žiguli õllest ja praekartulitest või puhkasid end välja vana Pälsoni ühika reformvoodeis. Just tollest kortermajaks muutunud ühiselamust on pärit mõnedki muuseumi mööblitükid ning kribu-krabu.

Näitus «Moodne tudeng. Oh ajad, oh kombed!» jääb Toomel ajaloomuuseumis vaadata järgmise aasta 3. juunini.

Tagasi üles