Süsi jälgib aja kulgu

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sündmus linnuga» (2009, süsi) on kunstnik Jüri Arraku üks lemmikuid tema söejoonistuste hulgast.
«Sündmus linnuga» (2009, süsi) on kunstnik Jüri Arraku üks lemmikuid tema söejoonistuste hulgast. Foto: Sille Annuk

Tartu kunstimuuseum paneb oma ärevale aastale uhke punkti – isegi hüüumärgi – Jüri Arraku (75) söejoonistuste näitusega «Joonistades läbi aja». Avamine kujunes nii rahvarohkeks, et pilte oli raske vaadata.

«Saame jõuludesse ja ka uude aastasse minna näitusega, mis pakub midagi ilmselt kõigile,» ütles kunstimuuseumi direktor Reet Mark näitust avades.

Direktor mäletab üht praegusele näitusele pandud pilti esimest korda 30 aastat tagasi muuseumi Vallikraavi hoones olnud väljapanekult, kui ta ise oli veel keskkoolitüdruk. «Siin on põnevaid taaskohtumisi paljudele,» lisas ta.

Postimees palus Jüri Arrakul tuua nelja saali seinale pandud joonistustest välja endale eriti meeldivana üks-kaks tööd. Ta peatus esmalt pildi ees, millel on allkiri «Sündmus linnuga». Joonistus pärineb aastast 2009, pildil on suust välja aetud teravikega inimesed – täpsemini paar olendit, kelle kohta sobib öelda maiv.

«Need orgid, mis suust välja tulevad, võivad sümboliseerida ka sõna jõudu, mis läbistab sind nagu piik,» selgitas autor. Üks kunstnikule meeldivamaid joonistusi on «Kiri liivale » aastast 1985. Sellel on üks kükitav maiv, kes joonistab maapinnale oksaga siksakki.

«Paljud inimese tekitatud tekstid ja arvamused on nagu kiri liivale – tuleb tuul ja pühib ära,» avas kunstnik pildi sõnumi. «Joonistades läbi aja» on kokku pannud kunstiajaloolane, muuseumi graafikakogu hoidja Ene Asu-Õunas. Jüri Arraku loominguline haare on kuraatori hinnangul väga lai. Lisaks maalile ja graafikale on ta esinenud ka metallehistööde ja gobeläänidega, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust.

«Oma lasteraamatuga «Panga- Rehe jutud» aastal 1975 lõi ta isikupärase maivi – voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis «Suur Tõll» (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav arraklik figuur,» lisas kuraator. Näitusel «Joonistades läbi aja» on 48 joonistust. Neid saab vaadata muuseumi viltuses majas
29.jaanuarini.

Jüri Arrak

• Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.

• 1955 lõpetas Tallinna Mäetehnikumi ja 1966 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö erialal.

• 1967 ja 1968 oli Tallinna metallitoodete tehase kunstnik ning 1968 ja 1969 Tallinnfilmi lavastuskunstnik.

• Aastast 1969 Eesti Kunstnike Liidu liige.

• Veebruarist 1996 veebruarini 1997 Tartu Ülikooli kaunite kunstide professor.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles