Lastehoiud on aastaga kahekordistunud

Tartus toetab linnavalitsus otse lapsehoidusid. Foto: Sille Annuk

Veel selle aasta alguses oli Tartus lapsehoiuteenuse osutajaid alla kümne, praeguseks on neid juba kakskümmend. Nende hoole alla võib jätta kuni 250 last.

Kõige uuem Tartu lastehoid avati detsembri alguses Vahi külas. Algselt eramuks plaanitud majast otsustati uus hoiukoht teha juba suvel, kohti on selles kahekümnele lapsele. Praegu on omanik Signe Ro­sen­thali sõnul hõivatud neist 7–8.

Kuna sobivat lasteaiakohta pole leidnud paljud vanemad, siis seda, et klientidest puudu võib jääda ja ots otsaga kokku ei tulda, omanik ei karda.

Selle aasta alguses hakkasid mõned Tartu lapsevanemad plaanima kodulähedase lapsehoiu avamist, sest linna lasteaedades nende järeltulijatele sobivat kohta ei leidunud.

Kodanikualgatusest on saanud edukas projekt: praeguseks on Tartu Lastehoiuselts jõudnud nelja rühma avamiseni ja kokku on neisse ära paigutatud 40 last. Veebruaris avatakse ka viies rühm Karlovas Õnne tänavas, kus praegu on veel mõned vabad kohad pakkuda. Tartust on selline lapsevanemate algatus jõudnud ka Tallinna.

Oma lastehoiu Tähe tänavas füüsikahoone kõrgeimal korrusel avas sügisel Tartu Erahariduse Edendamise Selts, kellele kuulub ka Tartu Erakool.

Lisaks on saanud sellel aastal linnavalitsuselt tegutsemisloa mitmed lapsehoidjad.
Et uued hoiud on oodatud ja lastega kiiresti täidetakse, näitab ka see, et vaatamata uustulnukatele on ka vanematel tegutsejatel endiselt järjekorrad.

Kuus aastat tegutsenud Anni Mängumaa juhatuse liikme Liina Lokko sõnul on järjest juurde tulevatel hoidudel küll silma peal hoitud, kuid omal nahal konkurentsi veel tunnetatud ei ole. «Ma ei saa öelda, et oleks oluliselt tuntav, et järjekord või siis laste arv oleks vähenenud,» ütles Lokko.

Tema sõnul on väga palju liikumist munitsipaallasteaedadest erahoidudesse ja vastupidi ning otseselt konkurentsi suurenemisest tingitud muutusi märgata on keeruline.

Järgmiseks sügiseks on Anni lasteaia ja lastehoiu ukse taga ootamas umbes 30 last, kellele praegu aga veel midagi lubada ei saa. Üsna pikast järjekorrast hoolimata ei pea ettevõte laienemisplaane. «Me oleme selles äris nii palju olnud, et näeme esimesi ohumärke. Ei ole mõtet tormata kusagile,» arvas Lokko.

Majanduslikke probleeme Annil tekkinud ei ole, oma jao on kätte saanud nii pank kui ka töötajad.

---------------------------------------------------------

Sipsiku lasteaiast sai lastesõim

Kaunase puiesteel alustab märtsis tööd Sipsiku lasteaed, kuhu algselt pidid tehtama ka aiarühmad. Vanemate leige suhtumise tõttu tulevad sinna aga vaid sõimerühmad.

Haridusosakonna registrite ala peaspetsialisti Riina Voore sõnul saadeti lapsevanematele välja umbes 250 kohapakkumiskirja, kuid reageering oli pehmelt öeldes leige ja nii pöörduti pisemate laste vanemate poole.

Voore sõnul tuleb kohast keeldumisi ikka ette – mõnikord peetakse last suurde kollektiivi saatmiseks liiga pisikeseks, teinekord jälle ei sobi asukoht.

Eelmisel aastal oli samalaadne probleem Mesipuu sõimega, kus ühe koha täitmiseks tuli mõnikord läbi lapata üle kümne avalduse. Seal mängis rolli ilmselt mitte vanemate valivus, vaid hoopis ebakindlus tuleviku suhtes, sest sõim oli mõeldud vaid kuni kolmeaastastele lastele.

Aiakohtade puuduses Voore suurt probleemi enam ei näe. «Tänaseks on Tartus need lapsed, kes on juba aiaealised ja kohta soovinud, koha leidnud. Seda muret mina siitpoolt nii teravalt ei näe. Kui vanem valib lasteaeda ja on teinekord ka rahulolematu, siis seda küsimust enam meie siitpoolt lahendada ei saa,» arvab Voore.

Hoopis teine lugu on sõimelastega, kellele kohti napib. Suure nõudluse tõttu on linnavalitsus pidanud ka veidi seadusi painutama. Nimelt on seaduse järgi lubatud sõimerühma paigutada 14 last, hoolekogu nõusolekul 16. Tartus on aga nii mõnegi lasteaia sõimerühmas 18 last.
«Laste arv ja seadus ei ole meil alati kõige paremini kooskõlas, aga kuna niivõrd suur vajadus on...» märkis Voore. (TPM)