Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arvamus

:

Riho Raave: Tartu koolivõrgu tulevik on selginemas

Tartu koolivõrku ei korraldata ümber mingi nähtamatu plaani järgi, vaid selle alused on välja töötanud koolivõrgukomisjon, kuhu kuulusid Tartu Ülikooli, koolide, noortevolikogu, linnavolikogu erakondade ja linnavalitsuse esindajad. Komisjoni üks kandvaimaid ettepanekuid on eraldi põhikoolide ja gümnaasiumide väljaarendamine.

Praeguseks on ette valmistatud konkreetne kava, mida on arutatud koolide juhtkondade ja hoolekogude esindajatega ning mis lähiajal jõuab linnavolikogusse.

Vajalikud muutused

Tartu koolivõrk vajab radikaalseid ümberkorraldusi kahel põhjusel. Esiteks on demograafiline olukord linnas drastiliselt muutunud. Teiseks on riik seadnud rangemad nõuded hariduse kvaliteedile nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes, nende täitmine ilma ressursse eesmärgipäraselt koondamata ei ole võimalik.

Demograafilist olukorda arvestades oleks tulnud koolivõrgu muutmist terviklahendusena arutada juba paari aasta eest. Viimaste aastate sündimuse suurenemine kasvatab jõudsalt õppekohtade vajadust põhikoolides.

Viie aastaga suureneb esimesse klassi astujate arv 40 protsenti ehk ligi 600 lapse võrra ja jääb nii püsima aastateks. Seega klassikomplektide arv põhikoolis kasvab. Et lähiaastatel ei suureneks hüppeliselt teises vahetuses õppivate laste hulk, tuleb juba praegu midagi ette võtta.

Põhiharidus on kohustuslik. Tartu linn peab suutma tagada kõikidele õpilastele õppekoha elukohajärgses põhikoolis. See on võimalik optimeerides olemasolevate koolihoonete kasutamist ning võttes vajaduse korral kasutusele uusi õppehooneid.

Gümnaasiumiastmes on olukord vastupidine. Õpilaste arv on viimastel aastatel tugevalt vähenenud ega hakka kasvama enne 2020. aastat. Seega, uute põhikoolikohtade juurdeloomise esimene võimalus on teha seda gümnaasiumides üleolevate õppekohtade arvel.

Kvaliteetne õpe

Põhi- ja üldkeskhariduses on õppekorraldus ja taotletavad tulemused erinevad. Riigi tasandil on eesmärgiks seatud lahutada põhikooli- ja gümnaasiumiaste ning koondada gümnaasiumid suuremateks koolideks.

Ka praegused haridusuurimused toetavad põhikoolide ja gümnaasiumide lahus tegutsemist. Tartu gümnasistide küsitlus näitas, et kaks kolmandikku neist tahaks õppida n-ö puhtas gümnaasiumis.

Ümberkorralduste vajaduse tingib ka uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle alusel kehtestatud uus riiklik gümnaasiumi õppekava näeb ette kindlad kriteeriumid, millele gümnaasium peab vastama.

Üks neist on kolme õppesuuna olemasolu, mis võimaldaks gümnasistidele pakkuda piisavalt valikaineid. Kolme õppesuuna rakendamine eeldab omakorda suuremat hulka õpilasi. Lisaks on riikliku õppekavaga kehtestatud kindlad nõuded õpikeskkonnale, eraldi põhikoolis ja gümnaasiumis.

Kui gümnaasiumi õpikohad on killustunud erinevatesse koolihoonetesse, tuleks palju rohkemates hoonetes luua gümnaasiumiastmele sobiv õpikeskkond. Alla kahesaja õpilasega gümnaasiumid tegutsevad praeguse rahastamismudeli kohaselt toimetulekupiiril, neid rahastatakse põhikoolide arvelt.

Õpilaste arv ongi üks määravaimaid tegureid, mille järgi nähakse kavas ette osa koolide ümberkujundamine põhikooliks. On selge, et toimetulekupiiril tegutsemine ei saa pakkuda tänapäeva ootustele vastavat kvaliteetset üldkeskharidust. Pealegi on linnal ratsionaalsem arendada välja sobiv õpikeskkond kuues gümnaasiumis praeguse kolmeteistkümne asemel.

Kuus gümnaasiumi

Kava kohaselt kujuneb Tartus tulevikus välja tugevate põhikoolide ja gümnaasiumide võrk. Gümnaasiumina jätkavad Hugo Treffneri ja Jaan Poska gümnaasium. Kivilinna gümnaasiumi, Descartes’i lütseumi ja kommertsgümnaasiumi põhjal moodustatakse uus gümnaasium (Kaunase pst 70), samuti Tamme gümnaasiumi baasil (Nooruse 9).

Erandina jääb täistsüklikoolina tegutsema rahvusvahelist õpet arendav Miina Härma gümnaasium, millele ei ole määratud teeninduspiirkonda. Samuti säilitab täistsüklikooli staatuse Annelinna gümnaasiumi ja vene lütseumi põhjal moodustatav kool.

Sel viisil ressursse koondades on võimalik vene kogukonnale pakkuda edaspidi nii emakeelset põhiharidust kui ka kvaliteetset gümnaasiumiharidust.

Suurematel koolidel on paremad võimalused pakkuda õpilastele suuremat õppesuundade ja õppeainete valikut. Gümnaasiumide puhul ei ole ka elukohaläheduse põhimõtte arvestamine esmane, nagu see peab olema põhikoolide puhul.

Tähtsam on, et kõigil põhikoolilõpetajatel oleksid võrdväärsed tingimused edasiõppimiseks, täistsüklikoolis on aga oma õpilastel tavaliselt eelistingimused jätkata sama kooli gümnaasiumiastmes õppimist.

Kindlasti vajab koolivõrgu ümberkorraldamisel erilist tähelepanu ka seniste õppesuundade jätkumine: koorimuusika Karlova gümnaasiumis, kunstiõpe kunstigümnaasiumis ning majandusõpe kommerts- ja kunstigümnaasiumis.

Muusikatundide rahastamiseks on linn eraldanud Karlova gümnaasiumile lisaraha, seda pole plaanis vähendada ka tulevikus. Poolehoidu väärib Karlova kooli juurde loodav huvikool, mis jätkaks traditsioonide kandmist ja koorimuusika õpetamist nii oma kooli õpilastele kui ka teistele linna noortele.

Jaan Poska gümnaasium loob kunstisuuna õpperühma, mis võiks arendada koostööd Tartu kunstikooli ja kõrgema kunstikooliga. Majanduse õppesuunal jätkab õpetamist kolme kooli gümnaasiumi baasil loodav Annelinna gümnaasium.

Avarama pilguga

Koolivõrgu korrastamisel tuleb langetada ratsionaalseid otsuseid. Siin ei tohiks lähtuda põhimõttest, kelle hääl kõlab valjemalt, see jääb. Gümnaasiumi põhikooliks muutmine võib olla emotsionaalselt valulik õpetajatele, õpilastele ja nende vanematele, aga ka kooli vilistlastele.

Samas ei saa vaid tunnetest lähtudes jätta alles gümnaasiume, kus vähese õpilaste arvu tõttu ei suudeta tulevikus pakkuda kvaliteetset õpet.

Koolivõrgu ümberkorraldamisega tegelevad praegu mitmed Eesti linnad ja vallad. See protsess nõuab paljude asjaolude arvestamist ja ettenägelikkust, lühinägelik oleks lähtuda päevapoliitikast ja isiklikest sümpaatiatest.

Et hariduse lipulaevana tuntud Tartus saaks tulemus võimalikest variantidest parim, on aruteludesse kaasatud suur ring inimesi. Muudatuste kava arutatakse veel koolide ja hoolekogude esindajatega ning lähiajal jõuab koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõu linnavolikogusse.

Loodetavasti suudab igaüks meist tulla oma kooli seinte vahelt välja ja vaadata Tartu hariduspilti avarama pilguga – vaid nii suudame hoida hea haridusega linna mainet.

Põhjalikumalt saab Tartu koolivõrgus kavandatavate muudatustega tutvuda linna kodulehel.

Samal teemal, koolireform Tartus: TPM 27.9; 5.10; 19.10 ja Ülo Veldre, «Mart lahutati, Miina pandi mehele…», 28.10.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
SUHTLUSVÕRGUSTIKUS JA PÄRISELUS JÄÄB INIMESTEST SAMASUGUNE MULJE
Sponsoreeritud artiklid
ARVAMUSPLATS
AJALEHT KÜSIB
LOE UUDISEID TARTU POSTIMEHE KORVPALLILEHEKÜLJELT
LASTEAIALOOD TARTU POSTIMEHES
ÜHE TARTLASE BLOGIST
KOLM MAARJA KOOLI VILISTLASE LUGU
SUURLAVASTUS VANEMUISES. ARVAMUSED JA EMOTSIOONID
Viimased uudised
Galerii
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Lühiuudised
Top lood
Top kommentaarid
Videod
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Maailm
Arvamus
Uudised
VIIMASED GALERIID
Arhiiv