Emajõgi kahaneb iga päevaga

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kroonuaia silla juures on Emajõgi sel sügisel üsna kokku kuivanud. Läinud aasta 8. novembril oli silla all vett kõvasti rohkem, sest jõe veetase ulatus tol päeval Tartus 102 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli.
Kroonuaia silla juures on Emajõgi sel sügisel üsna kokku kuivanud. Läinud aasta 8. novembril oli silla all vett kõvasti rohkem, sest jõe veetase ulatus tol päeval Tartus 102 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli. Foto: Sille Annuk

Tartlastel polnud aprillis Kroonuaia silla alla asja, sest Emajõgi lainetas seal ja mujalgi tänaval. Nüüd on vesi alanenud lausa nii palju, et talvekorterisse sõitnud järveteadlaste laeval purunes madalas vees vint.

Emajõe veetase ulatus eile keskpäeval Tartus 28,8 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Tavaliselt on jõe veetase sel ajal ülikoolilinnas ligi 70 sentimeetrit üle nulli.

«Emajõgi tõesti tembutab, kõik imestavad, et kuhu see vesi kaob,» muheles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hüdroloogiaosakonna Lõuna-Eesti sektori peaspetsialist Ene Randpuu. Jõe tembutamist oli eriti märgata eile, kui veetase kukkus ilmselt tuule mõjul järskude jõnksudega iga tunniga.

Laevaõnnetus

Kuhu vesi siis kaob? Lõuna-Eesti ja Võrtsjärvest ülespoole jäävad jõed on praegu keskmisest madalamad ja nii polegi Emajõele vett kusagilt peale tulemas, selgitas Ene Randpuu. «Vihma on sügisel küll tulnud, aga et ilmad olid soojad ja taimestik kaua lopsakas, siis oli veel ka mujale minna kui jõgedesse ja järvedesse,» lisas ta.

«Vesi on Emajões kukkunud päris kõvasti ja meile tekitas see suure probleemi,» ütles Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.

Probleem tekkis mõni nädal tagasi, kui järveteadlased sõidutasid oma laeva Õnneleid Peipsilt Võrtsjärve äärde talvekorterisse. Neli kilomeetrit enne Jõesuud oli veetase Emajões tol ajal juba nii madalale kukkunud, et laeval purunes vint.

«Meie kapten tunneb Emajõge hästi, teab kõiki ohtlikke kohti,» rääkis Ain Järvalt. «Selles kohas, kus vint purunes, polnud kunagi varem ohtlik olnud.»

Alguses kavatsesid teadlased viga saanud laeva sealt minema pukseerida, aga selgus, et ka Jõesuu muulide vahel on vesi suure alusega sõitmiseks liiga madal. Nüüd tuleb Õnneleid õnnetuskohas kaldale tõsta ja vajab ilmselt uut vinti.

Kuidas madal vesi Võrtsjärve kaladele mõjub, on praegu veel vara öelda. «Kõik sõltub ilmast,» selgitas Ain Järvalt. «Kui järvele tekib jää juba novembri lõpus ja jääkate tuleb paks, siis on see kaladele halb, neil tekib hapnikupuudus.»

Varsti näeb varemeid?

Kuigi Emajõgi on harjumuspärasest tükk maad madalam, jätkub hüdroloogidel seal mõõtmisvett küllaga. Näiteks Kroonuaia silla all sügavaimas kohas on praegu vett 4,5 meetrit, Vabadussilla juures on sügavaim koht 2,5 meetrit, samas katab vesi seal varemete kühmu ainult 80 sentimeetrit.

Kaarsilla all varemetel on vett vaid 20–30 sentimeetrit, nende lähedal sügavaimas kohas aga 2,5 meetrit. Võidu silla all on vett 5,5 meetrit.

Emajõe kõige madalam veetase pandi Tartus kirja 1939. aasta 27. novembril, kui vesi oli langenud 57 sentimeetrit hüdroloogide mõõdulati nullist allapoole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles